takk for i dag.

Teate! Täna oligi koolitee lühem. (: Soovid vist lähevad täide.. või siis ma hakkan lihtsalt ära harjuma selle kõmpimisega. :D Igatahes täna vihmaga Tähe tänava poole jalutades tundus tee märksa lühem.

Muidu tahte teada kuidas mul koolis läheb? Ei taha? Aga no ma kirjutan ikkagi, sest see on ju minu blogi. (:
Koolis on tegelikult niiiii tore. (: Mu norra keele õpetaja, Ingunn, on nii vahva. Ta on nii vaba ja lõbus ja entusiastlik. Ja no põrmugi ei häiri, et ta eesti keelt ei oska. Ikka suudab ta enda jutu ilusti selgeks teha. Meil on juba sõnade tööd ja asjad ka olnud. Ja iga päev ikka väike kodutöö n'stuff. Siiani on veel lihtne.
Täna käisin esimest korda päris loengutes ka. Euroopa ideede ajalugu ja semiootika alused. Ja peale neid ma tulin koju ja ütlesin Muriline, et "Tead! Ma saan ülikoolis targaks!" Ja lihtsalt selline tunne oligi. See on ju see tunne, millest ma alles puudust tundsin. :)
Loengutes tikusin Mammuga, keda me Triinuga maja ees seistes kohtasime. Triinu on üks mu kursaõde. Tore tüdruk. (: Peale loenguid käisin ülikooli raamatukogus ka esimest korda elus, sest peale neid loenguid tuli jube kihk lugema hakata ja veel targemaks saada. Seega käisin tegin endale lugejakaardi! Jei. Raamatukogud teevad mind õnnelikuks. (ja kingad ka, kui nüüd meenutada minu ja Kertu msni-vestlust)
Igatahes.. siis tulin koju ja lihtsalt olin.Registreerisin ennast mõningatesse ainetesse ja tegin enda norra keele koduse töö ära. Kuna mul homme kooli ei ole ja ma tervet päeva maha ei taha passida, sest selle jaoks on mul nädalavahetus, siis plaanisin homme põhjalikumalt raamatukoguga tutvuma minna. Kolin sinna, jaa!

Muidu on elu vaikne. Ei saa öelda, et ma tudengilinnast viimast võtaksin, aga ma ei oska nagu kuskilt alustada. Kose kahurvägi, soovite appi tulla?
Üks, mis mind selle omapäi elamise puhul häirib, on see, et inimesed alahindavad mind. See, et ma mõndasid asju kodus teha ei viitsinud, ei tähenda, et ma neid teha ei oska või et ma poleks võimeline õppima. Nii mitmed inimesed paistavad seda läbi lillede ette heitma. Ma ei ole mingi äpu, ausalt ka. Ma võin küll sellise mulje jätta, aga te ju teate, et ma olen tegelikult enda asjadega alati hakkama saanud, kui vaja. Ja kui hätta jään, küll ma siis tulen küsima.
Aga meie kodu on muidu jubeilus. (: võinoh.. mulle meeldib. Õnneks ei ole ühikas ja õnneks on see üksiolemise variant (ja mul tuli praegu TUUMAdeja-vu) ja õnneks on võimalus privaatsusele ja ruumi oma mõtetele, õnneks on õnneks vähe vaja.

Praegu ma istun Mer'i pimeda toa põrandal enda toast tuleva lambi valgusvihus ja geekin netis. Suht cozy on tegelikult, aga ma siiski arvan, et ma kolin kohe oma tuppa Vonneguti seltsi ja jätan Mary une häirimata. Talle kulub puhkus marjaks ära, rassib siin nagu hull.

Aga ma siis lähengi.. Takk for i dag! (norrakeelsete väljenditega võib juhtuda, et hakkate tihedamini kokku puutuma, sest olgem ausad, ma õpin norra keelt. :D)

Kommentaarid

  1. Oh, väga armas!
    Ma tulen ka järgmine nädal Tartu, siis ehk teeme miskit! Ja Maarjal tuleb esmaspäeval peika külla, nii et raudselt nad tšillivad igalpool ringi:)

    VastaKustuta
  2. :D

    you do that! Mis päeval Sa tuled?

    VastaKustuta
  3. aga ma lähen neljapäeval koju. :$

    VastaKustuta
  4. no kuramus. no aga teine kord siis!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji