one vision.
Hei!
Kogu aeg kiputakse minult küsima, et "Noh, kuidas see Tartu elu siis on?" Mis ma oskan öelda? See on see elu, mida te alati arvate, et ükskord teiega juhtub. Teate küll, kuidas mõeldakse, et "Jaa, kunagi ma teen seda. Ja umbes aasta pärast hakkan ma kindlasti seda tegema. Kunagi hakkan ma neid riideid kandma. Raudselt." ja tegelikult kunagi ei teha seda. Kui mina kunagi mõtlesin, et ühel heal päeval ma hangin endale elu, siis nüüd ma tegingi seda. Eile just istusin siin oma inimestega ja tundsin, et see on see elu, mida ma alati oodanud olen. Välja arvatud see, et ma ikka veel ei fäänsi väga seda, et ma 24/7 linnas pean olema. Aga noh, eks ma vast harjun sellega ka ükspäev ära. I always do.
Eelmisel nädalal oli skandinavistidel tutvumispidu ja neljapäeval käisid meil külalised. Lihtsalt niisama. Selline pool soolaleivakas. Enamik olid kosekad, kuid hulka eksis ära ka Narva ainuke eestlane ja üks põline tartlane. Tore oli, jaa!
Seejärel tuli mu õde nädalavahetuseks külla, mitte midagi märkimisväärset ei saanud küll tehtud, aga siiski rohkem kui ma tavaliselt oleks teinud.
Pühapäeval tulid Kose poisid linnaelu kaema. Risto ja Peep tulid sleepoverile. Aga üllatavalt leidis pühapäeva õhtul siit veel ka Nele, Piibe, MammuMehise ja Kaisa. Seltskondlik üritus missugune. Aga selline ilma suuremate kahjustusteta nagu meie inimestel ikka kombeks. Kell hiljem otsustati korra Zavoodist ka läbi käia. Mõeldud-tehtud, aga selleks ajaks oli elujõud inimestest kadunud ja siis me tulime hoopis Risto, Peebu ja Maryga koju pelmeene tegema ja siis tuttu.
Esmaspäeval otsustasid poisid, et nad jäävad ainult veidikeseks veel ja seega me siis istusime õhtul kodus, Laura tuli ka külla. Poisid nautisid veel seltskonda, kuskil 2 paiku läksime tuttu ära ja poisid sneakysid hommikul kella 7 paiku koduteele ära.
Võiks öelda, et suht party every night, ainult, et need pole päris peod ja mitte päris igal õhtul.
Ja mis kõige naljakam on, siis koolielu pole seetõttu veel kannatada saanud. Küllap ei saa ka. Eriti veel kui mul on sellised sõbrad, kes ajaviideks mu koolitöid teevad. :D Kõige suuremad tänud siinkohal Peebule, kes mu norra keele oppgaved ära tegi! (:
okei,
tsiutsäukurnäu
ma läksin kooli.
Kogu aeg kiputakse minult küsima, et "Noh, kuidas see Tartu elu siis on?" Mis ma oskan öelda? See on see elu, mida te alati arvate, et ükskord teiega juhtub. Teate küll, kuidas mõeldakse, et "Jaa, kunagi ma teen seda. Ja umbes aasta pärast hakkan ma kindlasti seda tegema. Kunagi hakkan ma neid riideid kandma. Raudselt." ja tegelikult kunagi ei teha seda. Kui mina kunagi mõtlesin, et ühel heal päeval ma hangin endale elu, siis nüüd ma tegingi seda. Eile just istusin siin oma inimestega ja tundsin, et see on see elu, mida ma alati oodanud olen. Välja arvatud see, et ma ikka veel ei fäänsi väga seda, et ma 24/7 linnas pean olema. Aga noh, eks ma vast harjun sellega ka ükspäev ära. I always do.
Eelmisel nädalal oli skandinavistidel tutvumispidu ja neljapäeval käisid meil külalised. Lihtsalt niisama. Selline pool soolaleivakas. Enamik olid kosekad, kuid hulka eksis ära ka Narva ainuke eestlane ja üks põline tartlane. Tore oli, jaa!
Seejärel tuli mu õde nädalavahetuseks külla, mitte midagi märkimisväärset ei saanud küll tehtud, aga siiski rohkem kui ma tavaliselt oleks teinud.
Pühapäeval tulid Kose poisid linnaelu kaema. Risto ja Peep tulid sleepoverile. Aga üllatavalt leidis pühapäeva õhtul siit veel ka Nele, Piibe, MammuMehise ja Kaisa. Seltskondlik üritus missugune. Aga selline ilma suuremate kahjustusteta nagu meie inimestel ikka kombeks. Kell hiljem otsustati korra Zavoodist ka läbi käia. Mõeldud-tehtud, aga selleks ajaks oli elujõud inimestest kadunud ja siis me tulime hoopis Risto, Peebu ja Maryga koju pelmeene tegema ja siis tuttu.
Esmaspäeval otsustasid poisid, et nad jäävad ainult veidikeseks veel ja seega me siis istusime õhtul kodus, Laura tuli ka külla. Poisid nautisid veel seltskonda, kuskil 2 paiku läksime tuttu ära ja poisid sneakysid hommikul kella 7 paiku koduteele ära.
Võiks öelda, et suht party every night, ainult, et need pole päris peod ja mitte päris igal õhtul.
Ja mis kõige naljakam on, siis koolielu pole seetõttu veel kannatada saanud. Küllap ei saa ka. Eriti veel kui mul on sellised sõbrad, kes ajaviideks mu koolitöid teevad. :D Kõige suuremad tänud siinkohal Peebule, kes mu norra keele oppgaved ära tegi! (:
okei,
tsiutsäukurnäu
ma läksin kooli.
Kommentaarid
Postita kommentaar