Enjoy your silence

Kirjutan nüüd oma kodus oma ülejäänud päevast.
Hommik oli suhteliselt valutu, ajaloo kahe elasin üle ilma igasuguse emotsioonita, vastumeelsest kehalisest lahkusin mitteunise ja rahulikuna. Oli ülimalt mõnus jalutada, nautida näpistavat pakast ja mõlgutada olematuid mõtteid. Kool lõppes ning kõndisin koos mmaryga koju. Maru lippas vanaema juurest läbi ja mina tulin koju. Peagi tuli Mari minu juurde ning siis me õppisime keemiat ja naersime ja ma väga nautisin seda pisikest seltskonda.
Natuke enne seitset läks Mari koju ning me leppisime, et kohtume 45 tema teeotsas. Kui Mari oli lahkunud lasin endale jaheda dušši kaela ning viskasin taas enda all-in-black univormi selga. Astusin lootusrikkal sammul Marile vastu. Läksime kontserdile, kus saali põrandal oli 82 küünalt, mis kohati väga ära kammisid. mmary kinnitab mu sõnu.
Kontserdist ma juba rääkisin, liigume edasi. Jõlkusime veel natuke koolimajas ning seejärel panime vammused üll ja kõndisime kodude poole. Kooli nurgal jõudsime otsusele, et lähme kahekesi koos Meeri juurde. Nii hea oli seal jälle istuda ja miljööd nautida. Kes Meerit ei tea, siis ta ei kujuta ette ka, millest ta ilma jääb. Ta on üks realistidest ning temaga rääkides tunned kuidas kõik Sinus vabaneb. Ma ei räägi eriti enda muredest ja asjadest, kuid Meeriga on nii hea arutada inimolemust. Rääkida sellest millised me ise oleme. Korraldada täielikku eneseanalüüsi. Minu viimased vestlused temaga on pannud mind sügavamalt mõtlema inimeste peale. Jah, tead ei saa sõnadesse panna. Ta ei ole selline inimene. Ta on tunnetatav inimene. Ta meeldib mulle.

Blah, te ei tea paljusid asju.
=^.^= Sus.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji