don't look back in anger.

Alustagem ausatest ülestunnistustest. Age, ma tegelikult valetasin Sulle küll enne kui Sa küsisid. Anna andeks. Ma pidin selle asja siin ära klaarima, sest Su sõnad hakkasid mind kummitama. Ja ilmselt valetasin endale ka, aga nii on ilmselt kõigile parem. Ma natuke isegi arvan, et Sa tead millest ma räägin, aga ma tean ka seda, et ma ei ütleks seda Sulle kunagi otse.
Teiseks ausaks ülestunnistuseks tahan Sind, Age, tänada maailmatoreda päeva eest. (: Meie cosmotime oli üle ootuste tore. It was a blast! ^^

Nüüd ma istun siin, viimasel veebruari päeval koos erakordselt kosutavate küünaldega. Veebruarisaladus kaotab enda võimaluse ning mina koos sellega kaotan ilmselt usu päris mitmesse asja. Aga kõike saab tagasi kui vaja. Uuema ja paremana. Loodan vähemalt.

Loodan ka seda, et viimasel veebruaril, sel leinapäeval, ühineb minuga Kertu ühele tähelepanu hajutavale filmile. Eks näis.

Ootan juba innuga 1. märtsi, sest siis on kõik kõige paremas korras, nii et Age, ära muretse mu pärast. (: Ja teinekord kui ma selline Su jaoks paistan, siis tea, et ühest paist või kallist täitsa aitab, minu olukorra parandamiseks. ;)


Ja, gosh, ma avastasin täna Age juures mitut sorti kahtlevat pilku. Ta meeldib mulle. ^__^

Ja mulle meeldib, et Ade on nii pühendunud blogikülastaja. =^.^=



haha, nii naljakas. Selle ajaga kui Erki ja Age minu juures olid, suutsin ma läbi elada terve rea emotsioone, mis tavaliselt kuid mu juurde tulevad.
Goddamnit, I'm a supergirl!


Helista mulle ja mõtle välja mõni armas lugu.