ära palun ära mine - jää veel

Tänane päev on olnud juba viies perfektne päev. Nii tore. Ainult, et homsest kisub jamaks. Ma lähen kooli ja siis seal on kindlasti palju õppimist ja kodus pean ajalugu õppima ja kõik muu selline jama.
Täna igatahes lõpetasin ma "Twilight'ga", mida ma ilmselt varsti uuesti loen. Homme saadan õe endale uut osa ostma, kui tal aega on. Can't wait for it. Film oli jama. Sirvisin selle enne läbi.
Õhtu otsa ma igavlesin ja passisin. Rääkisin Maryle seda, kuidas mulle meeldib alati midagi oodata. Teada, et miski hea on minu juurde tulemas. Eelmised 2 nädalat ootasin ma enda sünnipäeva ja tegelesin mõttes selle organiseerimise ja pidamisega. Nüüd mul pole midagi oodata. Võib-olla ehk ainult mu veebruarisaladus. Ma olen nõus koolis käima ainult siis, kui mul on millest unistada. Lihtne. Mari sai küll aru.
Muidu ma nüüd just tulin ühest väga mõnusast pesust. See Kaire kingitud seep on ka mingi ülihea. Lõhn ja need saialille kroonlehed ja see värv ja kõik on nii pöörfid. Nüüd ma igatahes olen pehme ja sädelen meeldivatest mõtetest.
Ja ma tean, et keegi on alati kuskil, kes mind natukenegi igatseb. Näiteks ma tean, et ma olen valgus Age tunneli lõpus. (: Ma olen alati valmis talle sealt lehvitama ja naeratama. ^^ Homme jälle.

Hoidke end, mu sõbrad.
-Sus.

Kommentaarid

  1. See on selline tunnel, millest saavad osa nii paljud inimesed, aga nad ise ei teagi seda ju, et nad kõik on üks osa sellest, mille lõpus on see kõige eredam valgus .

    VastaKustuta
  2. heh, meelitaja. (:
    Jah, sellesse tunnelisse on tõesti paljud ära eksinud, aga meie Sinuga oleme ikkagi põhilised. Need otsad, mis kõike muud koos hoiavad. ^^

    VastaKustuta
  3. heh, ma tean seda ootamise tunnet :)
    muidugi peab olema midagi, mille nimel tegutseda :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?

Dorogaja Nataša,