Killing me softly

Kuna kell on palju ja minu silmas on uni, teen ma kiirelt ja lühidalt.
Ergo sünnipäev oli keskmiselt kesine. Kertuga oli tore 90% ajast asjadest lobiseda. Rääkisin talle päris mitu asja ära ja tema mulle. Jõudsime järeldusele, et me ikka enamiku ajast oleme üksteise hingeeluga kursis. Nii hea oli terve õhtu jooksul peale seda vestlust temaga pilke vahetada ja mõista, et ta saab igal korral aru, mida ma mõtlen.
Ja nii tore oli, et Age tuli vahepeal mu juurde ja nurises mu ignobloki üle. Mulle nii meeldib, kui keegi tuleb ja annab mõista, et teda tõesti huvitab minuga rääkimine. Mulle meeldib kui keegi mulle miskit ilusat ja armast ütleb. (:
Ja Marten nägi nii kuradi hea välja.
Ja veel üks inimene üllatas mind positiivselt. See oli see inimene, kes mulle kunagi draakonisaba kinkis ja seda siiani mäletas. See oli mu jaoks üllatus. Ta üllatas mind oma käitumisega ka. Way to cool. Enne lahkumist leppisime kokku, et "tema sünnipäevani". Ja nii on. Siis näeme ja naerame ja naudime seltskonda. ^^

Niitore-niitore-niitore. :)

Head ööd.
Mul hakkab kell 10 lauluproov. (K)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji