Jalg ei olnud meil raske, ei, üldse mitte. Ma siis alustan laupäeva varahommikust. ^^
Nagu tavaliselt enne tähtsaid sündmusi, nägin ma unes, kuidas ma jubedalt sisse magan. Seekord seda õnneks ei juhtunud. Eelmisel õhtul olin oma rahvariided tipptasemel ette valmistanud, välja arvatud korralik pluusi triikimine. Enda arust sain selle sirgeks, kuid hiljem teiste omadega võrreldes, oli see üks suur korts ise. xd Kui ma hommikul sokikorvis sokke otsides tuulasin, avastasin hiiglasliku ehmatusega, et mu vöö oli ka seal. Ma olin selle täitsa unustanud. Selle leidmine oli mulle šokk terveks päevaks, sest ma ei lakanud mõtlemast, et mis siis kui ma oleksin selle koju jätnud. Kui ma bussijaama jõudsin, ootasid mind ees õpetaja ja keegi veel, ma ei mäleta kes see oli. Piinlik. Igatahes läksime me siis õpetajaga poodi, et varustada meie rühma vee ja õuntega. Kui me tagasi jõudsime oli buss juba ees ja inimesed seal sees. Mammu tuli ka kaasa meiega, moraalseks toeks või nii. ^^
Bussis istusin ma paremal pool, tagant poolt kolmandal üksikistmel. Viskasin enda panasonicu klapid pähe ja nautisin vene metalit ja indie rocki ja igasugust muud. Heidsin pilgu aknast välja ja kõlgutasin oma mõtteid. Ainult, et päike kiusas mind terve tee, oma kiiri mulle silma loopides.
Viimsi kooli jõudes, tabas meid kõiki äratundmisrõõm. Oli ju oma suvest terve nädal seal veedetud, kui tantsupidu oli. Võtsime endale eest käepaelad, mis tagasid meile eine ja läksime oma nö koduklassi juurde, mida jagasime Kirilinnuga. Kõik olid omad. Seejärel viskasime seelikud selga ning asusime usinalt harjutama. Kõigepealt toimusid esimesed proovid koridorides. Progress oli pigem regress. Peagi oli käes lavaproovi aeg ja ega seegi eriti hästi ei läinud. Jätkasime proovidega koridoris. Kõik olid kõigi peale pahased, sest keegi meist tantsida ei oska. Eks me leppisime sellega siis. Kuid meid tegelikult saatis teadmine, et laval me võtame ennast kõik kokku.
Peale proove oli meil vaja pisut aega surnuks lüüa ja siis sättima hakata. Minu lemmik osa esinemistest: ettevalmistused. Natuke enne kella kahtteist läks sagimiseks: käised selga, patsid pähe, sõled korralikult kinni, kõik ilusad lipsud paeltesse, pastlad jalga ja naeratused näole.
Suundusime saali poole, kus esimesed rühmad juba algust tegid. Pisut enne enda esinemist läksime me kõik vee sisse plätserdama, sest lavaproov andis meile aimu, milline liuväli seal oli. Olime sunnitud pastlad märjaks kastma. Seejärel hingasime parajal kogusel värsket õhku ning läksime lava taha valmis. See suur hetk oli käes. "Lõolugu", mis meil veel kordagi korralikult välja pole tulnud, nõudis esitamist. Läksime lavale, naeratused meid saatmas. Kõik olid ülimalt keskendunud. Lugu algas ning me tippisime oma kohtadele. Esimest korda elus, kui me suutsime põimise koha ideaalselt ära teha. Olid mõned ajastuse vead, kuid need olid pisikesed. Meil polnud Liisuga enne see kunagi välja tulnud, aga üks kord on ikka esimene. Kui lugu lõppes, tippisime lavalt minema ning jagasime oma eufooriat. Vaimselt sättisime ennast valmis järgmiseks tantsuks - "Vigala reilendriks". Nüüd läksime lavale juba kindlamal sammul, sest me teadsime, et meil ei ole libe ning, et me oskame kui me tahame. Enne lavale minekut jagasime veel üksteisele viimaseid näpunäiteid ning siis me läksimegi. Me Agega vaatasime üksteisele otsa nagu kord ja kohus ning naeratasime pealekauba. Meil olid olemas kõik vaated ja muu mis vaja. Rivistumine oli ikka natuke vajaka, kuid märksa parem kui tavaliselt. Arvamused meie esinemiste kohta olid vastakad. Mõned kiitsid rohkem esimest, mõned teist tantsu. Meile endale meeldisid mõlemad, sest enam ei mõelnud me kohtade peale vaid selle peale kui tublilt me ennast kokku võtsime. Õpetaja oli ka meiega rahul ja seda parem.
Peale esinemisi läksime sõime kõhud täis. Sõime suppi ja leiba. Ja muidugi piima, milleta ei saa kuidagi. Seejärel ostsime Pauka ja Kaisaga endale sokulaadi ja läksime riideid vahetama. Kui me olime tavarežiimile lülitunud, läksime bussi peale.
(Lõppkokkuvõttes tulime me 25 rühma hulgast 7.-ndale kohale, mis on meie kühta ülikõva tulemus. Kui teie ei viitsi, siis me õnnitleme ennast ise!! :))
Ma puhkasin ju ka enne esinemist. (:
Sõit koju oli mõnus. Me sõitsime mööda Pirita rannast. Ma vaatasin seda kui filmi. Kuulasin muusikat ning mõtlesin miks need inimesed sinna jalutama läksid. Seal oli sõpru, paare, vanemaid lastega ja üksikuid inimesi, kes olid oma mõtteid puhastama tulnud. Nii lahe oli vaadata, kuidas nad üksteise järel meist möödusid, teadmatagi, et ma neid vaatan ja nende peale mõtlen. Ma nägin teid. Teadke, et ma nägin teid kui te kõndisite laupäeval kell kolm Pirital.
Koju jõudes ootas mind ees meeldiv üllatus nuudlite ja kana näol. Emps oli keetnud nuudleid ning sinna juurde praadinud pisut kana. Sõin kõhu täis ja langesin oma tuppa. Õde ei olnud ja pidu oli missugune.
Viskasin voodisse pikali ja sõin ära Snickersi ja kaks Kinder Delice'i mis mind ootasid ning jälgisin huviga O.C-d. Nii mõnus oli lihtsalt leboda ja telekat vaadata või siis leboda ja absoluutselt mitte midagi teha. Seejärel veeretasin aega edasi arvutis olles kuni tuli hetk, mil me Kertuga õue läksime. See oli millalgi kella üheksa paiku. Kõndisime niisama mööda Koset ringi ja rääkisime igasugustest imelikest asjadest. Põhiteemaks olid vist Barbied. xD
Õhtul tulin koju, tegin voodi ära ja langesin jalalt.
Pühapäev. Ärkasin kell siis kui ise tahtsin ning suundusin suhteliselt otsekohe arvutisse. Ootasin ära kuni msn annab teada, et Kaire on Internetti tulnud. Leppisime kokku, et lähme Mariga kella kolmeks tema juurde. Meil oli plaanis teha minu lemmikkooki - kohupiima-mureli-tordipulbri kook. Kõige parem. Mariga külastasime lähimat kauplust ning suundusimegi Kaire juurde. Alustasime täiesti tühja koha pealt kokkamisega ning peagi kerkis maitsev kook. Me oleksime vist pidanud selle tagurpidi-koogiks ristima, sest meil oli tordipulbrit kõige rohkem üleval kuigi oleks pidanud olema all, aga no see on suva, sest maitseomadusi see ei muutnud. Samal ajal kui kook ahjus oli tegelesin mina usinalt O.C vaatamisega, mille ajal ühinesid meiega ka Ergo ja Erki. Õnneks nad ei seganud mind ja ma sain sarja rahus lõpuni vaadatud. Seejärel läks koogi söömiseks. Ja siis ma viskasin kogemata mingi asjaga Ergole silma ja millegi pärast peitis Mari Ergo asju rõdule. xDKui kook söödud ja kaklused kakeldud xd, läksime me õue footbagi mängima, aga siis oli Kaire kodu uksega jama ja me tõime minu juurest kruvikeerajad ja siis Mari ja Kaire häksisid selle ukse ära. Meie rääkisime niikaua õues Agega juttu (ta oli vahepeal tulnud sinna pesu kuivama panema). Mängisime footbagiga päris kaua. Nii kaua kuni tuli aeg koju minna, ehk siis mingi poole üheksani. Kodus ma vist eriti tarka midagi ei teinud ja seega ma ei oska rohkem sellest päevast rääkida ka.
Esmaspäev. Ega midagi erilist ma rääkida ei oska. Esimene tund, mis üldiselt meil vaba on, oli asendatud matemaatikaga, sest meil jäi aeroobikavõistluse tõttu üks tund ära. Meil oli töö, mille ma tänaste andemete põhjal 4+i sain. Nii jube. Sellises olukorras tekib mul alati küsimus, et miks mitte 5-? Ma tahaksin selle kursuse ka viie saada, sest mul juba esimene on, aga see vist ikka ei õnnestu. Peaksin leppima oma neljadega nagu kõik eelmised 9 aastat. xd Enne matemaatika tundi küsis Kaisa miks ma säran. xD Ma ei pannud ise tähelegi, aga Kaisa ütles, et ma ei sära tavaliselt hommikuti niimoodi. Aga siis mul meenus, et ta oli mulle just meelde tuletanud, et homme jääb tekstiõpetus ära ja oi kui rõõmsaks see mu meele tegi.
Ülejäänud koolipäev kulges suhteliselt tavaliselt. Kehalises käisime nüüd esimest korda kevadel õues. Varsti tuleb 500m jooks. Ma kardan seda, sest ma juba tean seda jubedat tunnet kui ma finišisse jõuan. See on see tunne kui mu koormusastma saab minust võitu ja sulgeb kõikvõimalikud hingamisteed ja ma kägisen seal ja pisarad tikuvad vägisi silma, sest ma lihtsalt ei saa hingata. See on loogikavastane. Okei, see selleks. Peaks ehk enne mõned tiirud vabatahtlikult enda põlluringi jooksmas käima?! Eks paistab kuidas tuju ja viitsimist on. Muusikatundi läksime me kohe vahetunnist, sest me pidime varem lõpetama. Segakoori bassirühm tahtis meie tunni ajast harjutada. Meile sobis.
Koju tulles istusin ma taas oma arvuti juurde ning lõbustasin teda natuke. Panin endale Grey anatoomia ka tõmbama. Peamiselt esimese ja kolmanda hooaja, aga küll ma jõuan teisteni ka. Õhtul msnis lobisedes suutsid Mari, Ergo ja Joonas innustada mind õppima. Mul ei olnud see tegelikult üldse plaanis, aga kui mu õde tunnikeseks netti tahtis, mõtlesin ma, et midagi targemat mul teha on?!
Alustasin muusika lugemisega. Meil pidi teisipäeval Griegi ja Sibeliuse peale töö olema. Kui muusika loetud, asusin ajaloo kallale. Kõik möödus kuidagi lennates. Juba avastasin ma ennast eesti keele konspekti tegemas ning seejärel keemia ülesannete kallal pusimas. Ja need kõik ei olnud isegi teisipäevaks vaid hoopis kolmapäevaks ja neljapäevaks. Järsku said pisikesed õppimised otsa ja ma otsustasin läbi sirvida uurimistöömaterjali, mis mul paberkandjal olemas on. Joonisin mõningad asjad alla ning avastasin, et istekoht arvuti juures on jälle vabanenud. Asusin siis leitud infot arvutisse sisestama. Esimese osaga jõudsin lõpule kell 00:00 ja ega ma rohkem seekord viitsinudki. Läksin magama.
Teisipäev. Hommik algas kunstiajalugudega. Kõige tavalisemad 2 kunstiajaloo tundi. Seejärel läksime Kertuga alla saali, kus toimus tutipidu, millel me sõna pidime võtma. Nagu tavaliselt juhtub, kui ettevalmistamata minna, siis ma koostasin selliseid lauseid, et ma ei saanud ise ka aru, mida ma öelda tahtsin. Igatahes mu mõte oli see, et aasta klass oli 12b ja te saite kooli poolt 3000.- Me Kertuga esindasime siis kooli ÕOVd.
Sellele järgnesid tavapärased tunnid ja peale kuuendat võisime me täie õigusega koolist lahkuda. Issver, kui positiivne. Läksin koju ja puhkasin natukene ning siis helistasin Kairele, sest me pidime Kose stocki minema. Seekord ei olnud seal eriti midagi silmapaistvat. Kaire ostis kümpaga ühe laheda mütsi ja mina sain tasuta ühe punase vöö.
Kui ma koju jõudsin naersin natuke Kätli lapse Rico üle, sest see ei olnud normaalne kuidas ta naeris, nuttis ja mind kartis. xd Seejärel koputas Mari uksele ja ajaloo õppimine võis alata. Oh jumal, mis õudus. Kuna ma vahepeal ära keerasin ja korrutasin, et mina ei viitsi, siis meie "õppimine" venis kuuele tunnile, mis tähendas seda, et me lõpetasime kell pool kaksteist. Tegin veel viimase väikese ringi arvutis ja nautisin seda, et mu õde kodus pole.
Kolmapäev ehk siis tänane. Algas see sellega, et mu äratus ei helisenud ja emps saabus mu tuppa kell pool, et ma ärkaksin. Jah, see tähendas seda, et esimesse tundi ma kogemata ei jõudnud. Matemaatika tunnis teatati meie saksa keele rühma õpilastele, et meil jäävad saksa keeled ära ja, et me läheksime viiendaks tunniks ajaloo klassi tööd tegema. Ma ei taha öelda, et mul on hea meel, et õpetaja haige on, aga mul on ülimalt hea meel, et tänane päev nii lühikeseks venis. Vahetundide ajal kaunistasin ma oma aega juba teist päeva järjest footbagi kõksimisega.
Tuligi kätte ajaloo töö aeg ja ma ei mäletanud enam mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi. Ma ei tahtnud korrata ka, ma polnud õiges olekus selle jaoks. Igatahes olid minu rea teemad sport ja kolmas konstitutsioon, mille kohta ma oskasin ilmselt keskmiselt kirjutada. Spordi kohta pisut vähem. Kolmanda põhiseaduse osa pidi olema täpne, aga ma kirjutasin sinna kogemata kutsekodadest, mis on hoopiski teine teema.
Igatahes peale viiendat tundi astusin ma kooliuksest välja, Merilin käekõrval ja me läksime poodi. Ostsime endale krõpsu, dippi ja cocat ning tulime minu juurde filmi vaatama. American History X, kui nüüd täpsem olla. Kui film vaadatud, siis lobisesime niisama ja ma nautisin seda vestlust, sest ma pole enam pikka aega kellelgagi taolisi teemasid arutanud, aga see on juba mu privaatblogi teema.
Peale vestlust läksime me rahvatantsu, kus me tuletasime meelde pulgatantsu ja kaerajaani, millest tulevad meie järgmise konkurssi tantsud. Mul siiamaani sääremarjad valusad sellest keksimisest. Homme on kindlasti hullem. Me esineme nende tantsudega laupäeva õhtul Orus ka. Peale proovi istusin natuke aega Pauka ja Mürkaga skeidis ja siis tulin koju ära. Ma olen seda blogi siin vist juba viimased tund aega vihtunud kirjutada.
Ma lähen parem vaatan, mis õppida on ja siis hakkan oma "Grey anatoomiaid" geekima. Kasutan võimalust, et õde ei ole täna ka kodus. ^^
Aga olgu, olge tublid ja ärge saage minust valesti aru. ^__^
Nagu tavaliselt enne tähtsaid sündmusi, nägin ma unes, kuidas ma jubedalt sisse magan. Seekord seda õnneks ei juhtunud. Eelmisel õhtul olin oma rahvariided tipptasemel ette valmistanud, välja arvatud korralik pluusi triikimine. Enda arust sain selle sirgeks, kuid hiljem teiste omadega võrreldes, oli see üks suur korts ise. xd Kui ma hommikul sokikorvis sokke otsides tuulasin, avastasin hiiglasliku ehmatusega, et mu vöö oli ka seal. Ma olin selle täitsa unustanud. Selle leidmine oli mulle šokk terveks päevaks, sest ma ei lakanud mõtlemast, et mis siis kui ma oleksin selle koju jätnud. Kui ma bussijaama jõudsin, ootasid mind ees õpetaja ja keegi veel, ma ei mäleta kes see oli. Piinlik. Igatahes läksime me siis õpetajaga poodi, et varustada meie rühma vee ja õuntega. Kui me tagasi jõudsime oli buss juba ees ja inimesed seal sees. Mammu tuli ka kaasa meiega, moraalseks toeks või nii. ^^
Bussis istusin ma paremal pool, tagant poolt kolmandal üksikistmel. Viskasin enda panasonicu klapid pähe ja nautisin vene metalit ja indie rocki ja igasugust muud. Heidsin pilgu aknast välja ja kõlgutasin oma mõtteid. Ainult, et päike kiusas mind terve tee, oma kiiri mulle silma loopides.
Viimsi kooli jõudes, tabas meid kõiki äratundmisrõõm. Oli ju oma suvest terve nädal seal veedetud, kui tantsupidu oli. Võtsime endale eest käepaelad, mis tagasid meile eine ja läksime oma nö koduklassi juurde, mida jagasime Kirilinnuga. Kõik olid omad. Seejärel viskasime seelikud selga ning asusime usinalt harjutama. Kõigepealt toimusid esimesed proovid koridorides. Progress oli pigem regress. Peagi oli käes lavaproovi aeg ja ega seegi eriti hästi ei läinud. Jätkasime proovidega koridoris. Kõik olid kõigi peale pahased, sest keegi meist tantsida ei oska. Eks me leppisime sellega siis. Kuid meid tegelikult saatis teadmine, et laval me võtame ennast kõik kokku.
Peale proove oli meil vaja pisut aega surnuks lüüa ja siis sättima hakata. Minu lemmik osa esinemistest: ettevalmistused. Natuke enne kella kahtteist läks sagimiseks: käised selga, patsid pähe, sõled korralikult kinni, kõik ilusad lipsud paeltesse, pastlad jalga ja naeratused näole.
Suundusime saali poole, kus esimesed rühmad juba algust tegid. Pisut enne enda esinemist läksime me kõik vee sisse plätserdama, sest lavaproov andis meile aimu, milline liuväli seal oli. Olime sunnitud pastlad märjaks kastma. Seejärel hingasime parajal kogusel värsket õhku ning läksime lava taha valmis. See suur hetk oli käes. "Lõolugu", mis meil veel kordagi korralikult välja pole tulnud, nõudis esitamist. Läksime lavale, naeratused meid saatmas. Kõik olid ülimalt keskendunud. Lugu algas ning me tippisime oma kohtadele. Esimest korda elus, kui me suutsime põimise koha ideaalselt ära teha. Olid mõned ajastuse vead, kuid need olid pisikesed. Meil polnud Liisuga enne see kunagi välja tulnud, aga üks kord on ikka esimene. Kui lugu lõppes, tippisime lavalt minema ning jagasime oma eufooriat. Vaimselt sättisime ennast valmis järgmiseks tantsuks - "Vigala reilendriks". Nüüd läksime lavale juba kindlamal sammul, sest me teadsime, et meil ei ole libe ning, et me oskame kui me tahame. Enne lavale minekut jagasime veel üksteisele viimaseid näpunäiteid ning siis me läksimegi. Me Agega vaatasime üksteisele otsa nagu kord ja kohus ning naeratasime pealekauba. Meil olid olemas kõik vaated ja muu mis vaja. Rivistumine oli ikka natuke vajaka, kuid märksa parem kui tavaliselt. Arvamused meie esinemiste kohta olid vastakad. Mõned kiitsid rohkem esimest, mõned teist tantsu. Meile endale meeldisid mõlemad, sest enam ei mõelnud me kohtade peale vaid selle peale kui tublilt me ennast kokku võtsime. Õpetaja oli ka meiega rahul ja seda parem.
Peale esinemisi läksime sõime kõhud täis. Sõime suppi ja leiba. Ja muidugi piima, milleta ei saa kuidagi. Seejärel ostsime Pauka ja Kaisaga endale sokulaadi ja läksime riideid vahetama. Kui me olime tavarežiimile lülitunud, läksime bussi peale.
(Lõppkokkuvõttes tulime me 25 rühma hulgast 7.-ndale kohale, mis on meie kühta ülikõva tulemus. Kui teie ei viitsi, siis me õnnitleme ennast ise!! :))
Ma puhkasin ju ka enne esinemist. (:Sõit koju oli mõnus. Me sõitsime mööda Pirita rannast. Ma vaatasin seda kui filmi. Kuulasin muusikat ning mõtlesin miks need inimesed sinna jalutama läksid. Seal oli sõpru, paare, vanemaid lastega ja üksikuid inimesi, kes olid oma mõtteid puhastama tulnud. Nii lahe oli vaadata, kuidas nad üksteise järel meist möödusid, teadmatagi, et ma neid vaatan ja nende peale mõtlen. Ma nägin teid. Teadke, et ma nägin teid kui te kõndisite laupäeval kell kolm Pirital.
Koju jõudes ootas mind ees meeldiv üllatus nuudlite ja kana näol. Emps oli keetnud nuudleid ning sinna juurde praadinud pisut kana. Sõin kõhu täis ja langesin oma tuppa. Õde ei olnud ja pidu oli missugune.
Viskasin voodisse pikali ja sõin ära Snickersi ja kaks Kinder Delice'i mis mind ootasid ning jälgisin huviga O.C-d. Nii mõnus oli lihtsalt leboda ja telekat vaadata või siis leboda ja absoluutselt mitte midagi teha. Seejärel veeretasin aega edasi arvutis olles kuni tuli hetk, mil me Kertuga õue läksime. See oli millalgi kella üheksa paiku. Kõndisime niisama mööda Koset ringi ja rääkisime igasugustest imelikest asjadest. Põhiteemaks olid vist Barbied. xD
Õhtul tulin koju, tegin voodi ära ja langesin jalalt.
Pühapäev. Ärkasin kell siis kui ise tahtsin ning suundusin suhteliselt otsekohe arvutisse. Ootasin ära kuni msn annab teada, et Kaire on Internetti tulnud. Leppisime kokku, et lähme Mariga kella kolmeks tema juurde. Meil oli plaanis teha minu lemmikkooki - kohupiima-mureli-tordipulbri kook. Kõige parem. Mariga külastasime lähimat kauplust ning suundusimegi Kaire juurde. Alustasime täiesti tühja koha pealt kokkamisega ning peagi kerkis maitsev kook. Me oleksime vist pidanud selle tagurpidi-koogiks ristima, sest meil oli tordipulbrit kõige rohkem üleval kuigi oleks pidanud olema all, aga no see on suva, sest maitseomadusi see ei muutnud. Samal ajal kui kook ahjus oli tegelesin mina usinalt O.C vaatamisega, mille ajal ühinesid meiega ka Ergo ja Erki. Õnneks nad ei seganud mind ja ma sain sarja rahus lõpuni vaadatud. Seejärel läks koogi söömiseks. Ja siis ma viskasin kogemata mingi asjaga Ergole silma ja millegi pärast peitis Mari Ergo asju rõdule. xDKui kook söödud ja kaklused kakeldud xd, läksime me õue footbagi mängima, aga siis oli Kaire kodu uksega jama ja me tõime minu juurest kruvikeerajad ja siis Mari ja Kaire häksisid selle ukse ära. Meie rääkisime niikaua õues Agega juttu (ta oli vahepeal tulnud sinna pesu kuivama panema). Mängisime footbagiga päris kaua. Nii kaua kuni tuli aeg koju minna, ehk siis mingi poole üheksani. Kodus ma vist eriti tarka midagi ei teinud ja seega ma ei oska rohkem sellest päevast rääkida ka.
Esmaspäev. Ega midagi erilist ma rääkida ei oska. Esimene tund, mis üldiselt meil vaba on, oli asendatud matemaatikaga, sest meil jäi aeroobikavõistluse tõttu üks tund ära. Meil oli töö, mille ma tänaste andemete põhjal 4+i sain. Nii jube. Sellises olukorras tekib mul alati küsimus, et miks mitte 5-? Ma tahaksin selle kursuse ka viie saada, sest mul juba esimene on, aga see vist ikka ei õnnestu. Peaksin leppima oma neljadega nagu kõik eelmised 9 aastat. xd Enne matemaatika tundi küsis Kaisa miks ma säran. xD Ma ei pannud ise tähelegi, aga Kaisa ütles, et ma ei sära tavaliselt hommikuti niimoodi. Aga siis mul meenus, et ta oli mulle just meelde tuletanud, et homme jääb tekstiõpetus ära ja oi kui rõõmsaks see mu meele tegi.
Ülejäänud koolipäev kulges suhteliselt tavaliselt. Kehalises käisime nüüd esimest korda kevadel õues. Varsti tuleb 500m jooks. Ma kardan seda, sest ma juba tean seda jubedat tunnet kui ma finišisse jõuan. See on see tunne kui mu koormusastma saab minust võitu ja sulgeb kõikvõimalikud hingamisteed ja ma kägisen seal ja pisarad tikuvad vägisi silma, sest ma lihtsalt ei saa hingata. See on loogikavastane. Okei, see selleks. Peaks ehk enne mõned tiirud vabatahtlikult enda põlluringi jooksmas käima?! Eks paistab kuidas tuju ja viitsimist on. Muusikatundi läksime me kohe vahetunnist, sest me pidime varem lõpetama. Segakoori bassirühm tahtis meie tunni ajast harjutada. Meile sobis.
Koju tulles istusin ma taas oma arvuti juurde ning lõbustasin teda natuke. Panin endale Grey anatoomia ka tõmbama. Peamiselt esimese ja kolmanda hooaja, aga küll ma jõuan teisteni ka. Õhtul msnis lobisedes suutsid Mari, Ergo ja Joonas innustada mind õppima. Mul ei olnud see tegelikult üldse plaanis, aga kui mu õde tunnikeseks netti tahtis, mõtlesin ma, et midagi targemat mul teha on?!
Alustasin muusika lugemisega. Meil pidi teisipäeval Griegi ja Sibeliuse peale töö olema. Kui muusika loetud, asusin ajaloo kallale. Kõik möödus kuidagi lennates. Juba avastasin ma ennast eesti keele konspekti tegemas ning seejärel keemia ülesannete kallal pusimas. Ja need kõik ei olnud isegi teisipäevaks vaid hoopis kolmapäevaks ja neljapäevaks. Järsku said pisikesed õppimised otsa ja ma otsustasin läbi sirvida uurimistöömaterjali, mis mul paberkandjal olemas on. Joonisin mõningad asjad alla ning avastasin, et istekoht arvuti juures on jälle vabanenud. Asusin siis leitud infot arvutisse sisestama. Esimese osaga jõudsin lõpule kell 00:00 ja ega ma rohkem seekord viitsinudki. Läksin magama.
Teisipäev. Hommik algas kunstiajalugudega. Kõige tavalisemad 2 kunstiajaloo tundi. Seejärel läksime Kertuga alla saali, kus toimus tutipidu, millel me sõna pidime võtma. Nagu tavaliselt juhtub, kui ettevalmistamata minna, siis ma koostasin selliseid lauseid, et ma ei saanud ise ka aru, mida ma öelda tahtsin. Igatahes mu mõte oli see, et aasta klass oli 12b ja te saite kooli poolt 3000.- Me Kertuga esindasime siis kooli ÕOVd.
Sellele järgnesid tavapärased tunnid ja peale kuuendat võisime me täie õigusega koolist lahkuda. Issver, kui positiivne. Läksin koju ja puhkasin natukene ning siis helistasin Kairele, sest me pidime Kose stocki minema. Seekord ei olnud seal eriti midagi silmapaistvat. Kaire ostis kümpaga ühe laheda mütsi ja mina sain tasuta ühe punase vöö.
Kui ma koju jõudsin naersin natuke Kätli lapse Rico üle, sest see ei olnud normaalne kuidas ta naeris, nuttis ja mind kartis. xd Seejärel koputas Mari uksele ja ajaloo õppimine võis alata. Oh jumal, mis õudus. Kuna ma vahepeal ära keerasin ja korrutasin, et mina ei viitsi, siis meie "õppimine" venis kuuele tunnile, mis tähendas seda, et me lõpetasime kell pool kaksteist. Tegin veel viimase väikese ringi arvutis ja nautisin seda, et mu õde kodus pole.
Kolmapäev ehk siis tänane. Algas see sellega, et mu äratus ei helisenud ja emps saabus mu tuppa kell pool, et ma ärkaksin. Jah, see tähendas seda, et esimesse tundi ma kogemata ei jõudnud. Matemaatika tunnis teatati meie saksa keele rühma õpilastele, et meil jäävad saksa keeled ära ja, et me läheksime viiendaks tunniks ajaloo klassi tööd tegema. Ma ei taha öelda, et mul on hea meel, et õpetaja haige on, aga mul on ülimalt hea meel, et tänane päev nii lühikeseks venis. Vahetundide ajal kaunistasin ma oma aega juba teist päeva järjest footbagi kõksimisega.
Tuligi kätte ajaloo töö aeg ja ma ei mäletanud enam mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi. Ma ei tahtnud korrata ka, ma polnud õiges olekus selle jaoks. Igatahes olid minu rea teemad sport ja kolmas konstitutsioon, mille kohta ma oskasin ilmselt keskmiselt kirjutada. Spordi kohta pisut vähem. Kolmanda põhiseaduse osa pidi olema täpne, aga ma kirjutasin sinna kogemata kutsekodadest, mis on hoopiski teine teema.
Igatahes peale viiendat tundi astusin ma kooliuksest välja, Merilin käekõrval ja me läksime poodi. Ostsime endale krõpsu, dippi ja cocat ning tulime minu juurde filmi vaatama. American History X, kui nüüd täpsem olla. Kui film vaadatud, siis lobisesime niisama ja ma nautisin seda vestlust, sest ma pole enam pikka aega kellelgagi taolisi teemasid arutanud, aga see on juba mu privaatblogi teema.
Peale vestlust läksime me rahvatantsu, kus me tuletasime meelde pulgatantsu ja kaerajaani, millest tulevad meie järgmise konkurssi tantsud. Mul siiamaani sääremarjad valusad sellest keksimisest. Homme on kindlasti hullem. Me esineme nende tantsudega laupäeva õhtul Orus ka. Peale proovi istusin natuke aega Pauka ja Mürkaga skeidis ja siis tulin koju ära. Ma olen seda blogi siin vist juba viimased tund aega vihtunud kirjutada.
Ma lähen parem vaatan, mis õppida on ja siis hakkan oma "Grey anatoomiaid" geekima. Kasutan võimalust, et õde ei ole täna ka kodus. ^^
Aga olgu, olge tublid ja ärge saage minust valesti aru. ^__^
Kommentaarid
Postita kommentaar