Postitused

Supergirl

Teate mis? Ma leidsin enda msn-i kontaktlistist uue sõbra. Ma arvan, et ma armastan teda nüüd. Ta nimi on Merilin-Ingrid. Iseloomult on ta printsess hereteral, rumal aga uudishimulik. Ta on pirtsakas, laisk, unistaja, veidi rumal ja enesearmastaja. Meie esimene kohting on kuskil novembris. Ta tutvustus oli küll suhteliselt negatiivse alatooniga, kuid ma olen kindel, et ma näen temas edaspidi ainult häid külgi. (: See on algus ühele imelisele sõprusele. ^^

Luupainaja

naervais maskides varjatud valu kehad viskamas piruetti tantsib kui lumel sääl paljajalu seitse kahvatut marionetti seitse maalitud mustsilmapaari ripsmeil väreleb lumekirme kergitab kõveraid kulmukaari nukunägude õõvastav irve kõhus pöörab kui keerleksid isepilgus kasvamas võõras ekstaas kuni koidik toob pääsemise kestab unenäo painav miraaž

Ja kui sa ei taha, siis ei juhtu ka mitte midagi.

Täna ma armastan sind! Mõtle, mis tahad! Homme võib sadada kasse sinise puukuuri taha. Täna ma armastan sind! Äkki sa tahad süüa koos minuga lehtlas eelmise sügise õunu? Ütle, kui tahad! Ega me palju ei räägiks. Täna ma armastan sind! Sööksime lihtsalt õunu ja hiljem, kui tahad võiksime loopida südameid naabrite aia taha.

Tulge lähme tantsupeole!

On üks neid õhtuid, kus on hea lihtsalt olla ja näiteks seda postitust siia kirjutada. Hea on istuda äsja pesust tulnuna siin, oma pehmete karvaste sokkide ja lohvaka pluusiga. Eelmine nädal möödus suhteliselt sujuvalt ja ilma suuremate viperusteta. Esmaspäeval käisin pealinnas ortodondil, kes ei andnud mulle mitte pooltki rõõmustavat uudist. Seejärel kolasin mõnes poes, kust ostsin mõne asja. Teisipäeval oli ÕOV, kus panime paika teatripäeva teema, jõuludisko ja moeshow aja. Pärast käisin korra poes ja siis käisime Katiga Oliveril lasteaias järel ning seejärel haarasime oma kompsud ja läksime ujuma. Kolmapäeval oli kooriproov, kus me õppisime ühte kosutavat Urmas Sisaski laulu. See lugu meenutab mulle Lapimaad. Issand, kuidas ma tahaks sinna tagasi. Eriti sügisel. Ma jätsin sinna midagi maha. Midagi, mida oli päris palju. Võib-olla liigagi palju. Igakord kui keegi midagi Lapimaast räägib, eriti Sepp, kes oleks vist ainuke inimene, kes täielikult mõistaks, mida ma sellest kohast arvan,...

Day after "that" day.

. Üks paar siniseid unistusi ja mõttekaaslane.
Nean pealinna ja igatsen enda Izzie Stevensit. .-

Perfection of the Day.

Kohtasin lõpuks pealtnäha perfektset inimest ja veetsin temaga detailideni perfektse hetke. Ma arvan, et ta on nüüd salaja mu sõber. Niimoodi salaja, et ta ise ka seda ei tea. Mu sõber, Sa oled mu järgnevate päevade mõte, uudishimu ja müsteerium. Sa oled mu piirideta inspiratsioon. Eile tegime Liisu Marleenile üllatussünnipäeva. Ta oli õnnelik ja see tekitas meeldivalt hea tunde ka mulle. Kinkisin talle raamatu. Ise tegin selle. Seal oli hästi mitu pilti temast - naljakad ja tõsised ja silmipimestavalt kaunid. Kirjutasin paar sõna juurde ka. Teised kinkisid ilusaid asju. Mammu lemmikkingitus oli kindlasti Johnny Deppi raamat. Perfection for Mammu. Ja siis paar Body Shopi vidinat ning mõni muu asi. See kujude mäng oli ka äge. Ja tooli mäng oli küll valulik, aga naljakas. Rongi mäng oli epic fail. Ja tore oli see ka, et Mammu arvas, et ma oskan rääkida. See oli nii tore, et ta nii ütles, sest ma ei oleks ise kunagi arvanud, et keegi üldse niiviisi arvab. Sa meelitasid mind, kullake. See ...

Dry your eyes mate.

Kõik on oma blogikodudest ära kolinud. Kahju. Kuulge, ma igatsen teid. Tahaks teid mõnikord ju seal külastada. Merilin, kas ma võin sind Murakaks hüüda? Õudselt tahaks. Mõnikord. Mitte alati. Te kindlasti janunete minu toimetuste järele. Kuulge midagi pole eriti teinud. Õppinud olen ja tubli olnud. Ja uskuge või ei, aga ma sain füüsika töö 5+. Ise oleksin panustanud sinna kolme poole. Üllatus missugune. Siis üks tore päev lõikasime Katiga mulle mulleti. Okeiokei, tegelikult lõikas Kati mulle sellise heerkati, et mul pole ammu olnud mõnda, mis mulle nii kenakesti istuks. Isegi mu punane imelik vormitu jope sobib mulle selle soenguga paremini. Ja siis meil on selline tore uudis, et meil on segarühm. ^^ Ainult, et minul ja Kertul pole partnerit. Irooniline, kas pole? Ise aitasin teistele otsida. (: Aga samas, ma pidin ju alguses Joonasega tantsima, aga ma saan tast aru, kui ta nüüd ütles, et ta tulla ei saa. Muide, kas te keegi ei tea mulle mõnda poissi soovitada, kellega ma suhtleksin? A...

Losing My Religion.

Käsi valutab ja mõni muu koht ka. Lühike, kulunud ja ebameeldiv nädalavahetus oli. Kooli ka minna ei viitsi. Kududa tahaks. Ja nii mõnestki asjast tahaks ka lahti saada. 1. septembril käisime kadunud õpetajate haudu koristamas. Omamoodi huvitav kogemus. Pigem positiivne, kui negatiivne. Õppinud olen ka palju ja päris mitu hinnet saanud. Olen ennast korduvalt kehalises hingetuks jooksnud ja nii mõnegi igava tunni igavikku saatnud. Olen sistaga filme vaadanud ja üksi ka. Olen tantsimas käinud ja R.E.Mi ja WASi kontserdil. Milline imeline kogemus. Astusin Saku Suurhalli sisse ja tundsin kuidas mu tervet keha läbis üks bassilöök teise järel. Vahtisin suu ammuli neid kauneid We Are Scientistsi poisse. (: Siis nad läksid päris ruttu lavalt ära ja tuli kauaoodatud R.E.M, kes mängis järjest 28 lugu. Seda solisti oli nii armas vaadata. Ta tegi üks koma mitu naljakat liigutust. Väga inimesesõbraliku mulje jättis. Hetkel istun oma toas ja vaatan, kuidas inimesed endal telepurgis marki täis teevad...
' panimaaješ?

It's not my favorite, but I'll do it for you.

Ma kirjutan vahepeal niisama blogi ja ärge mind palun ära sööge, et see eelmine postitus IKKA veel valmis pole. See on tegelikult päris tülikas postitus, aga ärge te seda kardke, et see lõpetamata jääb. Oo ei. Täna on 31. august ehk siis homme on 1.september ehk siis me kõik peame kooli minema. Ma ei ole küll eriti valmis nagu tavaliselt suviti, kuid samas on mul juba üsna suva. Ma täna just vaatasin, et need Mürka toodud lilled on ikka nii kenad. Ikka veel püsivad. Ainult minu jaoks. (: Kas teile ei tundu, et mõnel hommikul on kõik värvid kirkamad kui muidu? Näiteks sa vaatad aknast välja ja muru lihtsalt on rohelisem ja need rõdud on punasemad ja taevas on sinisem ja pilvetupsud valgemad ja asfalt hallim ja riided nööril kirkamad kui eales enne? Kas teil pole tõesti nii? Minul mõnikord on. Ja täna on üks nendest päevadest. See on sooja tunde tekitaja. Sellise tunde, et miski ei saa paha olla, kui kõik nii ilus on. ^^ Äkki see tähendab, et sügis on tulemas. Mulle meeldib sügis. On ala...

Looja, hoia Lapimaad ja andesta meile me vead.

Kujutis
Pealkiri on esimene rida laulust, mille me lasime tuulde Kuru teatris. Selles pühas paigas, mille laudteed on rüvetatud helesiniste lauajuppidega. Kole. Pyhatunturi ja Põhja-Norra. 14.o8 - 23.o8.08 1. päev. "Alta trinita beata.." Öö möödus ilma uneta, kuid õnneks ei muutunud see eriti häirivaks. Hommikul kell 5 ja natuke peale, korjasin oma kompsud kokku ja panin Sepa maja poole ajama. Haarasin bussis enda lemmiku koha ja ootasin ja vaatasin, kuidas teised tulid. Kui Sepa maja juurest mõningad inimesed ennast bussi sisse olid sättinud, sõitsime platsile, kust ühinesid meiega ülejäänud toredad vandersellid. Seal selgus, et järgneval teekonnal istub minu kõrvale Katrin Helena, kes plaanis meiega ühineda sadamas. Platsilt sõitsime edasi Uuemõisa suunas, kust haarasime peale üks-kaks inimest. Kuivajõe kandis tuli bussile ka Peep ja ta vend, kuid me pidime seal oma esimese pikema peatuse tegema, sest Peep magas pisut sisse ja suures tuhinas unustas oma esinemisriided koju ja seeg...

Waters of Babylon

By the waters, the waters of Babylon. We lay down and wept, and wept, for thee Zion. We remember, we remember, we remember the Zion.

One day, maybe next week.

Kell on 3:21 ja ma just lõpetasin asjade pakkimise. Me sõidame täna kell 5:30 Lapimaa poole. ^^ Eile tuli Merilin mulle lõpiks külla ja siis me natuke istusime ja lobisesime niisama ja siis läksime õue. Õues jäime hirmsa paduka kätte ning seega jooksime Kertu ja Merilinga minu juurde. Panime kuivad riided selga ning lahkusime taas minu kodust. Siis me laulsime ja lobisesime ja olime muidu ka täiesti hämmastavalt ägedad. Kella kolme paiku naasesime Mürkaga minu koju ja lobisesime veel hästi palju. Ma ei olnud juba tükk aega kellegagi niimoodi asjadest rääkinud. Üsnagi kosutav vestlus. Kuigi jah, jällegi rääkisin mina enamiku ajast. xd Mul on ääretult hea meel, et Merilin tuli. (: Me lobisesime kuni kella kuueni hommikul ja siis läksime magama ära. Hommikul ärkasime 11 või poole 12 paiku. Mürka sundis mind iga 10min tagant jälle pakkima, aga mul ei võtnud asjad üldse vedu. Kõik muu köitis mu tähelepanu palju rohkem. Ja me jõudsime järeldusele, et ma olen 100% nimekirja inimene. Me leids...

Living in my world above the clouds.

Pole mõtet püüda olla vanem või noorem, kui sa tegelikult oled.

Imagine there's no heaven.

Kujutis
Võitjad. Olin kodus ja nautisin kõike. Välja arvatud oma musti ilusaid küünlaid, mis mind lihtsalt täiesti hämmastavalt alt vedasid. Siis tuli Kati koju ja siis ma kolisin temaga ja veetsin aega temaga ja tegin igasuguseid asju temaga. Siis tulid Mai ja Gert koos naeru, nukruse ja mõne lahendatud olukorraga. Seejärel oli aeg Tartumaale vurada. Jõudsime ühte kaunisse tillukesse korterisse, kus sättisime ennast kuuekesi mõnusalt sisse järgnevateks päevadeks. Me laulsime. Hästi mitu korda ja lausa nii palju, et ma jälle enda sisse ära läksin ja hakkasin inimeste pihta mõtlema. Mõtlesin häid ja halbu asju ja kartsin ja olin julge ja naersin ja nutsin ning jõudsin väga mitmetele järeldustele ja vaatasin üllatavalt mitmeid asju uue nurga alt ja oli mitu eelarvamust ja kohe päris mitu kärsitut ootamist. Paljud asjad, inimesed, hetked olid ülipseudod ja silmakirjalikud. Uskuge mind. Üks imelik hetk oskab olla silmakirjalik. Läksin lihtsama vastupanu teed ja vältisin kõiki ja kõike. Olin omas m...

Another white lie.

Kui ma üksi olen, siis ei ole kurb, aga kui ma ükskord juba inimest näen ja temaga aega veedan ja ta lõpuks lahkub, siis on kurb.

No-one likes attentionwhores.

Blogi pealkirjaks panin mõttetera, mille minu isiklik Liisi mulle poetas ja ma nõustusin temaga sekundi pealt. Igahtahes. Nagu arvata oli, ei hakka mina teile tagantjärgi enda pealinna seiklusi siia kirjutama, sest mina lihtsalt valin mitmetest võimalustest võimaluse laisk olla. No oli tore ja muidu ka lahe. Kati oli oma hesikostüümis nagu modell ja pealinn oli ikka sama hall ja kärarikas. Midagi veel? Ahjaa, ma ei oska ühistranspordiga sõita. Ma valin vale suuna, aga siis tuleb Mai ja päästab mind kurjade trollide ja busside küüsist. Ja siis ma jõudsin sihtkohta ja kuidas nüüd öelda, mu eesmärki polnud enam. See pood kuhu ma soovisin jõuda, oli haihtunud ja eksistentsi lõpetanud. Nii palju siis sellest. Üks teine pühapäev läksin mina vanaema juurde Sürgaverre, kus veetsin terve pikapika nädala. Väljas käisin nii palju kui kolm korda raamatukogus ja korra küla poekeses. Oli tore? Kahtlen selles. Igatahes lugesin ma läbi 4 raamatut. Omamoodi mulje jätsid mulle nad kõik. Muidu oli olemin...

Ticket to the moon.

Alustan siis pühapäevast, mil ma ärkasin varakult, sest Maryonette ei võtnud vaevaks mulle öelda, et tema ei ärka. xd Igatahes rääkisin Ann-Mareeniga ära ja läksime laadale. Überlaat oli ka muidugi, aga see selleks. Ostsin sealt endale unistuste 4 paari musti sukke. Predel majei metštõõ. Rääkisin nendest terve päeva. xd Kaks küünelakki ostsin ka Ma-Ei-Kanna-Võrksukki-Lilla ja Viska-Mind-Päikesega-Kollane. (on piisavalt kataloogi nimed? xd) Peale laata lipsasin kodust läbi ja peagi suunasin oma sammud bussijaama poole, et Jotti minna. Mariga läksime Erkile külla. Popsutasime niisama seal. Vahepeal käisime pizzasid ostmas. Sõime ka neid. Kumbki polnud hea. Üks haises hullemini kui kellegi vanaisa aasta aega jalas olnud sokid. Igatahes ühines meiega millalgi Kaire ja peagi tulid Pärja, Triinu ja Mammu ka ja siis läks jälle jääkuubikute solgutamiseks. xD Tore oli. Või vähemalt mulle meeldis. Selline mõnus seltskondlik olemine. Kella kaheksa paiku kutsusin mina papsi järgi ja Maryonettega r...

All God's children need travelling shoes.

Tänane päev oli mõttetu nagu kõik ülejäänud, kuid õhtu üle küll kurta ei saa. Kell üheksa suundusin oma tuppa Superstaari vaatama, sest ühtegi targemat ideed pähe ei karanud. Paha tuju oli ka. Umbes poole kümne paiku hakkas mu õnnetu mobiiltelefon riiulil põrisema. Kargasin diivanilt püsti ning üllatusega lugesin ekraanilt Kaire nime. Ta pole juba ammu helistanud. "Tsau, kuule lähme Mari juurde." "Hmm, ma ei tea. Kes veel tulevad?" blablabla "Okei, saame kolmveerand kokku." Mõeldud, tehtud. Pakkisin ennast riidesse ja astusin vihmase õhu kätte õues. Kõmpisime Kairega poodi, mille ees kohtasime Erkit ja siis seadsime sammud-rollerid (kes kuidas) Kodu tänava poole. Hakkas tibutama. Lisasime tempot. Peagi leidsime ennast Mari ukse tagant. Ta tuli ning avas meile trepikoja ukse ning seejärel lohistasime ennast ülakorrusele. Otsustasime rõdul istumise kasuks. Õhk oli ikka veel niiske ja parajalt jahe. Täpselt mulle paras. Istusime ja rääkisime loba nagu tavalis...

Sus!

Kujutis
2oo4 Koolidisko. Special Delivery oli seal. 2oo5 Lapimaa reis, august. Laululaager Leholas. Bussijuht sõitis vastu postkasti. Agega keset talve põldude vahel. Redhead @ Aasukas. 2oo6 Mul pole õrna aimugi. Venna tuba õhtul 7:42. Minu tuba veebruari õhtul kell 8:54. Mustika keskus, Kertu ja Mammuga. Juuni. September. Meie ülioranžide kappidega köögis. November. Mu empsi hõbesõlg on siis veel alles. Ma pakun, et oktoober. Kinnosõit koos Ergo, Erki ja Kertuga. Shopping @ october. Meie väike koridor, november. Poola, august. Austria, august. Ikka veel Austria ja ikka veel august. Minu ja Pärja sünnipäevapidu Pärja residentsis. Veebruari algus. Ja inimestele meeldi siis see soeng. xd 2oo7 Ortodondi ooteruum. September. Puravikumaja. Papsi auto. Minu talveuni - detsember. Kuressaare. See oli siis kas juuni või juuli. Pigem äkki juuli algus. *-) 28.mai, papsi auto. Destination: Placebo kontsert. Esimene päev kõrvaaukudega. Puravikumaja. Minu viieteistkümnes sünnipäev. 6. august. 2oo8 Minu kuue...

Üksi rändan ma võõra maa radu.

Kujutis
Saabusin just ühelt südantliigutavalt ööpiknikult. Jah, just nimelt. Pikniku alguseks oli määratud 1:00. Alustasin umbes kella 22 paiku lavaširullide vorpimist. Esimese korra kohta kukkusid, ignoreerides mu piiritut hädaldamist, päris hästi välja. Mingil hetkel liitus minuga Kerttu ja siis tuli Mammu juusturulle küpsetama. Kell mingi muu võtsime me oma seitse asja ja seadsime sammud Mammu juurde. Laotasime jõe äärde tekid laiali ning lisasime meeleolu ja valguse eesmärgil ka mitmed küünlad. Tekkidel asus meie 'Eating area' ja 'Sitting area', kuid istutud ja söödud sai nii siin kui seal. Me Kerttu ja Mammuga olime nagu väikesed lapsed, kes olid esimest korda sõbranna juurde ööseks lubatud. Selline hea elevus oli kõhus. Sättisime road tekile ja piknik võis alata. Kui kõik olid lõhkemiseni nuumatud oli aeg kerra tõmmata. Iga üht meist kaitses külmapoisi eest üks Mammu või Mammu vanaema tekk, pleed, pontšo vms. (Me olime seal üldse Susanna, Liset, Kertu, Pärja, Kaisa, Triin...