Losing My Religion.

Käsi valutab ja mõni muu koht ka. Lühike, kulunud ja ebameeldiv nädalavahetus oli. Kooli ka minna ei viitsi. Kududa tahaks. Ja nii mõnestki asjast tahaks ka lahti saada.

1. septembril käisime kadunud õpetajate haudu koristamas. Omamoodi huvitav kogemus. Pigem positiivne, kui negatiivne.
Õppinud olen ka palju ja päris mitu hinnet saanud. Olen ennast korduvalt kehalises hingetuks jooksnud ja nii mõnegi igava tunni igavikku saatnud. Olen sistaga filme vaadanud ja üksi ka. Olen tantsimas käinud ja R.E.Mi ja WASi kontserdil. Milline imeline kogemus. Astusin Saku Suurhalli sisse ja tundsin kuidas mu tervet keha läbis üks bassilöök teise järel. Vahtisin suu ammuli neid kauneid We Are Scientistsi poisse. (: Siis nad läksid päris ruttu lavalt ära ja tuli kauaoodatud R.E.M, kes mängis järjest 28 lugu. Seda solisti oli nii armas vaadata. Ta tegi üks koma mitu naljakat liigutust. Väga inimesesõbraliku mulje jättis.
Hetkel istun oma toas ja vaatan, kuidas inimesed endal telepurgis marki täis teevad.

Tahaks ühte siirast kallistust.
Anna andeks, et ma rääkija ei ole. Pole kunagi olnudki. Ma ei julge. Vabanda.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji