Tunnid!

Lõpetasin taaskord ühe äärmiselt ilusa filmi vaatamise, kuid selle filmi ilu oli hoopis midagi muud, kui viimati vaadatud Atonement'il. "The Hours" võlus oma mõttesügavuse ja stsenaristi andeka käega. Kuigi ma ei saa väita, et Stephen Daldry oleks Michael Cunninghami teost kuidagi halvasti ekraanile kandnud.
Muide, ma olen hakanud filme teisiti vaatama. Ma olen õppinud tähele panema. Või vähemalt mulle tundub nii. Kõik filmid muutuvad millekski palju enamaks. Ma olen õppinud märkama. (:

Lugu räägib kolmest naisest, keda otsesemalt või kaudsemalt mõjutab raamat "Mrs. Dalloway" ning üks neist on raamatu autor Virginia Woolf ise. Mulle meeldis, et selles filmis olid igal naisel oma lilled. Ühe kodus valitsesid orhideed ning teisel guzmaniad. Lovely.
Ma arvan, et see film meeldis mulle sellepärast, et selles oli vaikust. Mitte sellist, mida tavainimene oma elus kogeks. Tavainimese vaikus on rikutud häälekate mõtete ning teadmisega, et kuskil on müra. Kuid selles filmis oli vaikus. Jah, taustaks oli hääli, kuid siiski ma kuulsin vaikust. Te ei peagi kõik aru saama. Aga mul on hea meel, et ma seda vaikust tähele panin. Ma arvan, et see oli selle filmi kõige olulisem osa.
Taaskord sattusin filmile, kus oli väga palju sõnatuid stseene, kuid sõnad, mis öeldi olid kõik väga kandva tähendusega. Kahju, et inimesed tänapäeval enam niimoodi ei räägi; niimoodi, et sõnadel oleks tähtsust.
Väga palju mängiti filmis inimeste ilmetega. Isegi see väike poiss Richard oli nii hästi, isegi liigagi hästi, oma emotsioone pandud mängima. Väikesed poisid ei tohi nii kurvad olla. Nad peavad õnnelikud ja julged olema.
Mulle tundus, et iga naise elu kujutamisel kasutati erinevat kaameratööd. Virginia elu kujutati hetkedes. Ja arvake minust mis tahate, kuid ma leian, et selle filmi kõige ilusam koht oli siis kui nad selle väikese linnupreili matuseid pidasid. Selles stseenis oli isegi õhul kandev tähendus. Laura elu kujutati seisvates piltides. Mitmel korral kõndis ta pildist välja ning teistel kordadel oli kõik peale tema nii rahulik ja paigalseisev. Ja Clarissa elu kujutati tuhisevana. Tuiskamine vaheldus detailidega. Tema igapäevamelu vahele näidati üksikuid kiireid klippe tema tegemistest üldplaanis. Korraks laskuti detailidesse, kuid kohe anti mõista, et selleks pole aega. Tänapäeva inimese tüüpiline katsumus. Kuni lõpuks oli aega selleks, milleks vaja.
Ja selle filmi tõttu mõtlesin, et kurb on sageli nii ilus.

See oli üks minu filmidest. Minu teise pilguga nähtud filmidest. Minu
armastusväärsetest filmidest. :'

http://en.wikiquote./wiki/The_Hours_(film)