Bi-normal.

Tänased tegemised toimetused võib pmst kaheks jagada: Näidendiproov ning Operatsioon Diego.

Hommik algas väga unelevalt ja ärkamist vihkavalt. Seejärel istusin köögis, nosisin hommikust ning tegin märkmeid, mida oma näitlejatele öelda. Peale tahtejõu äärmist kogumist lohistasin ennast läbi vihma koolimajja, kus ootasime mõningad minutid ning ma alustasin oma jutuga. Tänase proovi positiivne üllataja oli Kati. (: Wow. Hea oli näha, et keegi lõpuks püüab. Nagu päriselt püüab. Nii tubli. Ja lihtsalt 10x paremini tuli keskendumisega välja kui muidu. Ja see killuke pühendumust made my day. ^^ Tänase proovi negatiivne osa (isegi mitte üllataja) oli Paul, kes jälle kohale ei tulnud. ): Ta pole oma osa kordagi teinud. (: Isn't that great? Eks paistab, kuidas 15ndaks kõik ennast kokku suudavad võtta.

Pärast proovi tegin väikese poetreti, tee peal mõtlesin oma absoluutselt vastupandamatule unenäole ja siis ideega tulla koju sellest blogima, avastasin, et üks deegudest on mu toa vallutanud -.- . Oskab keegi mulle selgitada, kuidas ta puurist välja sai kui kõik uksed kinni olid? Igatahes kuna ma olen üsna petrified iga elusolendi ees, siis kutsusin preili Mary-Anni endale appi. Jumal tänatud selliste inimeste eest. (: Peale kahte tundi pühendunud deegujahti, suutsime (või noh Mary suutis) selle riukaliku eluka puuri tagasi pista. Ostaks poole maailma šokolaadist Maryle selle eest. You're a good sport, Mary-Ann. (: (viide: "You're a good sport, Charlie Brown" (sport = sõber)


Palun tehke nii, et mulle jõuaks kohale, et homme on eksam. (: Thank you!