inevitable

Mul on juba mitmendat päeva jube blogikirjutamise nälg peal. Sellise hästi minuliku inimeste käitumist analüüsiva postituse kirjutamise tuju. Aga ma pole jõudnud ühegi jahmatava tulemuseni, mida teile esitada. Iga päev jooksevad mu mõtteraalist läbi nii paljud inimeste pihta mõtted, et alati ei oskagi midagi olulist välja tuua. Kõik on oluline ja samas mitte midagi. Niikuinii tundume kõik üksteisele erinevad. Eales ei kirjeldaks kaks inimest mind ühtemoodi, kui nad muidugi juhuslikult väga tuumapealiskaudsed pole. Aga inimesel on vaja mitut erinevat sõpra. Ühte sellist kellega klapib absoluutselt igasugune psühholoogiline mõtteviis, kellega suheldes saab täielikult aru telepaatia mõiste tähendusest, keegi, kes omab kõige sügavamat tähendust. Teine selline (või siis neid olgu palju tahes), kellega jagad ühiseid huve; kellega saad kas trenni teha, tantsimas käia, pikki jalutuskäike nautida või lihtsalt koos tümmida. Kolmandad sellised kellega klapivad vaated, kellega rääkida kõikidel maailmateemadel, mis sobivad Sinu endaga. Alati ei ole kõik must ja valge, mõnikord jääb sinna vahele veel mustmiljon halli.
Järjekordne mittemidagiütlev blogipost, selleks et enda kirjutamistuhinat veidi välja elada. (:

Tänan talumast.
Yours twistedly,
Sus.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji