i'm a pond full of regrets

See nädalavahetus on tundunud nii meeldivalt pikk. Reedeõhtune kosutav puhkus ning laupäevane hea tuju ja koosviibimine. Mai ja Gert käisid ka eile külas. Ma polnud neid jälle jupp aega näinud. Neil mõlemal olid nii armsad soengud. (:
Kella kolmveerand kaheksaks sättisin ennast ilusaks ja viisakaks ning läksin poodi, kus kohtusin Mary ja Kertuga. Ostsime veidi head paremat ja läksime Kertu empsi autosse, mis meid parklas ootas. Natuke peale kella kaheksat juba kõndisime läbi heki, et end Triinu energilise koera eest kaitsta ning seejärel hõikasime ukselt rõõmsa "tsau".
Triinu tõttas meile oma igaveses entusiasmis vastu ja kutsus meid endale kööki appi. Esimesed naerupojad ja eined valmisid seal. Mingi aja pärast ühines meiega ka Kerttu, kes jagas meiega õhtu jooksul meeldiva uudise, mille üle kõigil hea meel oli. (: Tihe jutuvadin põimitud mõtlikke vaikushetkedega oli just see, mis meile kõigile sobis. Ja loomulikult minu "TE OLETE NIIII LAHEDAD :')" vahepala. :D Ja loomulikult need lõputud kommentaarid üksteisele, sest kõik nägid nii magusilusad välja. (:
Koju jõudsime üsna varakult, aga see-eest sain parima tujuga uinuda. ^^
Paari päeva jooksul on ka muremõtteid peast läbi käinud. Aga selleks sõbrad ongi. Et muretseda ja olemas olla.
Täna hommikul ärkasin varakult ja toimetasin ja õppisin ja tundusin endale mõneks hetkeks tublina. Lugesin isegi mõned leheküljed Tšehhovit ja siis mingil hetkel unustasin ennast Oprahit vaatama. :D Mitte just kõige minulikum tegevus, aga kõigil juhtub.
Seejärel kadusin mingi mulli sisse ära ja nüüd ma istun oma toas klapid peas ja tegelen mitte millegi tegemisega. Mõtlen oma kahtluskahetsusmuremõtteid ja olen nendega nende miljonis erinevas vormis.

Kell viis tantsime, neiud! :)

(ja, JESS, ma saan täna Mammult selle vastusekuuli. ^^ ohh mind naiivitari. (: )


aga arrrmastus pole minust kuhugi kadunud. =^.^=