Our dreams are patent pending.

Ja nii ongi. Our dreams ARE patent pending.
Aga igatahes ma mõtlesin, et pajatan teile siis natuke enda eilsest päevast.
Hommik algas suhteliselt valutult. Avasin silmad, haarasin laua pealt läpaka ja nolifisin kella poole viieni. Vahepeal teesklesin ka natuke, aga sellest ma eelistan lähemalt mitte rääkida. (:
Kell pool viis tegin kõik vajalikud toimetused, mida enne tantsuproovi vaja teha on ning seejärel läksin koolimajja.
Meil algas proov ning üllatavalt oli inimesi rohkem kui tavaliselt. 7,5 paari. ^^ Alguses oli 6+0,5*2 paari. Siis me mmaryga keerutasime niimoodi jalga, et ma pidin ennast katki naerma. Ta ei ole eriti edukas mees. Aga kui Erki tuli, siis naise osaga sai ta suurepäraselt hakkama. Proovis oli üks meeldiv uudis. Kuna ma olen kogu aeg teinud valearvestust meie paaride kohta, siis selgus, et meid on hoopis 8,5, mitte 7,5. See tähendab nüüd ju seda, et mul ei ole eluliselt oluline otsida endale kiiremas korras paariline. Ma saan natukene vabamalt hingata. Aga ega see muidugi ei tähenda, et ma lakkaksin otsimast endale toredat partnerit. (: Ma olen meie rühma asenduspliks. ^^ Me oleme Kairega ühtekat. ;)
Proovi vahepeal tuli Murakas mu juurde, tegi ühe priske kalli ja pistis mu kätte Kaubamaja koti, mille sees oli kaks raamatut. Ta ütles: "Häid jõule!" Mõistsin ja ei julgenud kotti vaadata, sest minu kingitus temale on alles väga valmimisjärgus. Lõpuks siiski avasin koti ja naeratasin ning tänasin teda südamepõhjast, sest valik oli suurepärane.
Esa Saarinen on nii hea kirjanik ja ma ei suutnud ära naeratada, sest see on niiiiiiii hea raamat, imo. Teine raamat oli ka hea, kuigi ma ei saanud tegelikult aru, miks Mürka selle just mulle valis.
Peale tantsu läksin koju, tegin kiire pesu ja jäin sõpru külla ootama. Ei teadnudki täpselt keda. Esimene koputus kõlas ja tuli Erki ja 4l coke'i. Järgmine koputus ning saabusid Mmary ja Kaire. Kunagi hiljem tulid ka Kertu ja Mammu. Vaatasime naljakaid videosid, rääkisime lolli juttu ja maitsvat juttu ja nii edasi ning edasi. Seejärel hakkasid kõik riburadapidi lahkuma. Esimesena läksid peale pikka venimist Mammu ja Kertu. Ma saan aru küll, et neil oli raske lahkuda. Minu juures ju on tore küll . ^^ Seejärel võttis Maru jalad selga ja lidus kodu poole. Seejärel jäid siia Erki ja Kaire. Nendest lahkus esimesena Kaire, kellel oli kõht tühi ja uni keres. Jäime Erkiga kahekesi ning mina koristasin natukene ja Erki ajas msnis inimestele lolli juttu. 2:15 lahkus ka Erki ja mina pugesin peale põgusat einet põhku.
Oli järjekordne imeline päev.
Aitäh teile !



Sa oled hea inimene, Mari-Ann.
(ja ma ütlen seda sellise tooniga nagu ma teatris ütleksin lause "Sa oled hea poiss, Charlie Brown)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji