Go make a life, not a living
On teisipäev. On 30.detsember. Ja mul on plaan rääkida oma päevast. Ja ilgelt tahaks täna veini juua -.-
Igatahes. Hommik algas taas äratusega, mis seekord polnud meeldivam kui eelnevatel juhtudel. Tüütul kogusel telefoni plärinat ja parajal kogusel väljamagamatust. Taas oli peale ärkamist mu esimene tegu väike Interneti surf. Kolasin siin ja seal. Kolasin kuni tuli ära triikida esinemispluus. Mõeldud tehtud. Järgmine asi päevakavas oli pesus käimine. Jällegi mõeldud tehtud. Ja nii mõnus oli ja mu juuksed olid pehmemad kui kvaliteetne vatitups. ^^ Viskasin ripsmetesse pisut pilgupüüdjat nimega ripsmetušš ja põsele natuke puna. Viskasin oma hiiglaslikku käekotti paar vajalikumat asja (mpka ja kõrvaklapid, kampsuni, 2 pudelit vett, 4 saiakest, silmatilgad, raamatu just in case, võlupotsiku, puudri, kingad ja natuke vatti nende ninna, kindad, telefoni ja rahakoti, natuke nätsu ning punase salli) ja leidsin, et ma olen valmis minekuks.
Kõmpisime Agega koos koolimajja, kus ootasid enamik lauljaid meid juba ees. Istusime natuke seal ning pool kolm suundusime bussi. Valisime Murakaga endale meeldiva koha välja, viskasime klapid pähe ja nautisime sõitu. Sõidu ajal jagas Mehis minuga head uudist, millest ma teile veel ei räägi, sest asi pole veel 100% kindel. Igatahes tagas see uudis mulle terveks päevaks hea tuju. Sõitsin Tallinna linna poole, nautisin head muusikat ja veel paremaid mõtteid.
Estoniasse jõudes, kohtasime mitmeid vanu tuttavaid ruume, kus me ka kunagi ammu enne esinemist viibinud olime. Seejärel tuli üks onu, keda ma telekas näinud olen, aga nime ei tea. Ta tahtis õpetajat või siis mõnda aktiivset tüdrukut endaga korra kaasa lava tšekkima. Kuna õpetajat polnud lükkas Merilin mind ette ja nii ma jooksingi onklile järgi. Kui ma lavale jõudsin, pidid mul jalad nõrgaks minema, sest mu kõige lemmikum Tõnis Mägi istus seal klaverit mängides ja lauldes. Uuušes. Jooksin käbe tagasi teise ruumi Mürkale uudist rääkima. Jooksin niimoodi, et kingad tulid jalast ära. Peale minu rahunemist laulsime häält lahti ning tegime saalis proovi. Meie esinemispaigaks oli kesrõdu. Me laulsime sealt suure patriootlikusega hümni. Balli ajal inimesed vaatasid meie poole üles, tunnetasid ühtekuuluvust ja laulsid kaasa.
Peale pidulikku aktust haarasime me Mürkaga oma seitse asja ja läksime linna ära. Esimese asjana muidugi hessi, kus maitsesime head ja paremat ning jälgisime inimesi pimedatel Tallinna tänavatel, mis oli juba iseenesest huvitav. Peale hessi oli meil bussini üsna palju aega ja seega otsustasime läbi astuda veek mõnest poest, kus nägime mõnda ilusat asja. Mul oli õudselt linna peal jalutamise tuju. Natukene jalutasime ka. Oli minu lilleline ja sädelev hetk. Mõnus.
18:50 istusime Muraka ja Karliga sinna suuuuuuurde pikka bussi ja jällegi tõmbasime me Mürkaga klapid kõrvadele. Avastasin enda mpkast mitmeid pentsikuid lugusid. Sõit tundus kestvat igavesti. Nii hea. Eriti rõõmsaks tegi tuju see, kui ma vaatasin Mürka poole ja ta naeratas aknast välja vaadates. Niisama elule. Kõik oli kõige suuremas ülivõrdes parim. Saatsin selle kauni olevuse Uuemõisas maha ja vurasin ise Kosele. Mul oli kahju, et see idüll läbi oli, kuid samas teadsin, et neid tuleb veel ja veel.
Täna on minu päev!
Igatahes. Hommik algas taas äratusega, mis seekord polnud meeldivam kui eelnevatel juhtudel. Tüütul kogusel telefoni plärinat ja parajal kogusel väljamagamatust. Taas oli peale ärkamist mu esimene tegu väike Interneti surf. Kolasin siin ja seal. Kolasin kuni tuli ära triikida esinemispluus. Mõeldud tehtud. Järgmine asi päevakavas oli pesus käimine. Jällegi mõeldud tehtud. Ja nii mõnus oli ja mu juuksed olid pehmemad kui kvaliteetne vatitups. ^^ Viskasin ripsmetesse pisut pilgupüüdjat nimega ripsmetušš ja põsele natuke puna. Viskasin oma hiiglaslikku käekotti paar vajalikumat asja (mpka ja kõrvaklapid, kampsuni, 2 pudelit vett, 4 saiakest, silmatilgad, raamatu just in case, võlupotsiku, puudri, kingad ja natuke vatti nende ninna, kindad, telefoni ja rahakoti, natuke nätsu ning punase salli) ja leidsin, et ma olen valmis minekuks.
Kõmpisime Agega koos koolimajja, kus ootasid enamik lauljaid meid juba ees. Istusime natuke seal ning pool kolm suundusime bussi. Valisime Murakaga endale meeldiva koha välja, viskasime klapid pähe ja nautisime sõitu. Sõidu ajal jagas Mehis minuga head uudist, millest ma teile veel ei räägi, sest asi pole veel 100% kindel. Igatahes tagas see uudis mulle terveks päevaks hea tuju. Sõitsin Tallinna linna poole, nautisin head muusikat ja veel paremaid mõtteid.
Estoniasse jõudes, kohtasime mitmeid vanu tuttavaid ruume, kus me ka kunagi ammu enne esinemist viibinud olime. Seejärel tuli üks onu, keda ma telekas näinud olen, aga nime ei tea. Ta tahtis õpetajat või siis mõnda aktiivset tüdrukut endaga korra kaasa lava tšekkima. Kuna õpetajat polnud lükkas Merilin mind ette ja nii ma jooksingi onklile järgi. Kui ma lavale jõudsin, pidid mul jalad nõrgaks minema, sest mu kõige lemmikum Tõnis Mägi istus seal klaverit mängides ja lauldes. Uuušes. Jooksin käbe tagasi teise ruumi Mürkale uudist rääkima. Jooksin niimoodi, et kingad tulid jalast ära. Peale minu rahunemist laulsime häält lahti ning tegime saalis proovi. Meie esinemispaigaks oli kesrõdu. Me laulsime sealt suure patriootlikusega hümni. Balli ajal inimesed vaatasid meie poole üles, tunnetasid ühtekuuluvust ja laulsid kaasa.
Peale pidulikku aktust haarasime me Mürkaga oma seitse asja ja läksime linna ära. Esimese asjana muidugi hessi, kus maitsesime head ja paremat ning jälgisime inimesi pimedatel Tallinna tänavatel, mis oli juba iseenesest huvitav. Peale hessi oli meil bussini üsna palju aega ja seega otsustasime läbi astuda veek mõnest poest, kus nägime mõnda ilusat asja. Mul oli õudselt linna peal jalutamise tuju. Natukene jalutasime ka. Oli minu lilleline ja sädelev hetk. Mõnus.
18:50 istusime Muraka ja Karliga sinna suuuuuuurde pikka bussi ja jällegi tõmbasime me Mürkaga klapid kõrvadele. Avastasin enda mpkast mitmeid pentsikuid lugusid. Sõit tundus kestvat igavesti. Nii hea. Eriti rõõmsaks tegi tuju see, kui ma vaatasin Mürka poole ja ta naeratas aknast välja vaadates. Niisama elule. Kõik oli kõige suuremas ülivõrdes parim. Saatsin selle kauni olevuse Uuemõisas maha ja vurasin ise Kosele. Mul oli kahju, et see idüll läbi oli, kuid samas teadsin, et neid tuleb veel ja veel.
Täna on minu päev!
Kommentaarid
Postita kommentaar