Baby, let's run away to the east coast or Seattle.

Peale neid mitmeid ülelastud nädalaid tõotab praegusest tulla tihe õppimisnädal. Praegu tegelen näiteks vene keele sõnadega:
stiihija - stiihia
stihiinoje beedstvije - loodusõnnetus
zemljetrjaseenije - maavärin
navodneenije - üleujutus
võhodit iz beregov - üle kallaste tõusma
rekaa võõšla iz beregov - jõgi tõusis üle kallaste
zatopit - üleujutama
pošar - tulekahju
uragan - marutuul
buurja - torm
vihr, smertš, tornaadu - keeristuuled, -tormid
giibnut - hukkuma
pogiib, pogiibla, pogiibli - hukkus, hukkusid
giibel - hukkumine
razrušat - purustama
žertva - ohver
ukrõvaatsja - varjuma
himiitšeskije veštšestvaa - keemilised ained
spasaat - päästma
sluužba spaseenija - päästeteenistus
spasaateli - päästjad
poleeznõje ispokaajemõje - maavarad

Meeldivad? Mulle mitte.

Füüsikast teate midagi? Aga Rooma ajaloost? Agaa,, mul on pakkumine. Kui keegi tahab mind õnnelikuks teha, siis ta võib ilmuda sel nädalal koolis mu juurde ühe juugendstiilis joonistusega, kus on kujutatud mingit tänapäevast eset. Meeldiv väljakutse? Mitte mulle. Aga kuidas teil saksa keele sõnadega lood on? Aga inka u6-ga? Aga kirjanduse vihikuga? Aga kunstiajaloo joonistustega vihikus?

Mul pole ammu olnud hommikut, kus ärkamine oleks nii keeruline, kui see oli täna hommikul. Kohe väga ammu. Õudus kuubis. Hommik ise oli selle eest imeline. Mul pole ammu hommik taolist positiivset meeleolu loonud. ^^ Tegin endale nuudlid valmis, meisterdasin einevõileva, kallasin kruusi piima, panin lauale küünla põlema, kustutasin köögi tule ära, panin jõululaulude plaadi peale ja istusin ja nautisin hommikusööki köögis. Millal ma viimati köögis hommikust süin? o: Aga see óli lihtsalt nii imeline hommik, et ma kordan seda ka homme. Selline mõnus jõulutunne. Ma armastan jõulutunnet. See on parim tunne aasta jooksul. Sünnipäevatunde omab pika puuga ära. Asi tegelikult ei olegi nii väga jõuludes vaid selles, et on see üks aeg aastas, mida nii paljud ootavad. Enamik ootavad kingituste pärast, aga mina ootan perekondliku õhtu, piparkookide, kuuse, küünalde ja "Üksinda kodus" pärast. See on lihtsalt see tunne.
Koolipäev oli selline tavaline. Mitte midagi erilist. Ainult õppimine igas nurgas ja halin, mis koos sellega käib. Kokandus oli ülimalt kasuaalne ehk siis suhteliselt mittepõnev.

Minu tänased päiksekiired tõi päeva Liisi. Ta ütles päris mitu ilusat sõna. Mitte mulle, aga minu kohta. Ma olen meelitatud ja rõõmus. Ta on minu inimene ja ta meeldiks teile ka. <3

Nüüd ma vist peaksin ära õppima vudima, sest ma tahaks samuti tore olla nagu Kati. Ehk ma jõuan, ehk ma saan hakkama. Aga muidugi saan. Alati saan. (:

Kohtumiseni. : E