Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Hello, Kitty!

Ma tahaks blogisid, ma tahaks veini, ma tahaks seltskonda ja ma tahaksin hästi palju küünlaid. Ma tahaks romantikat ja uudishimu. Aga mul pole rohkem, kui paar näkast teeküünalt. Just Merilinga rääkisime, et mida me täna õhtul tahame. Jõudsime järeldusele, et lähedust. Ja siis kõiki muid asju. Mina tahan neid, millest ma paar rida üleval pool just rääkisin. Vähemalt Coke'gi võiks olla ju.

On teisipäev. On 30.detsember. Ja mul on plaan rääkida oma päevast. Ja ilgelt tahaks täna veini juua -.- Igatahes. Hommik algas taas äratusega, mis seekord polnud meeldivam kui eelnevatel juhtudel. Tüütul kogusel telefoni plärinat ja parajal kogusel väljamagamatust. Taas oli peale ärkamist mu esimene tegu väike Interneti surf. Kolasin siin ja seal. Kolasin kuni tuli ära triikida esinemispluus. Mõeldud tehtud. Järgmine asi päevakavas oli pesus käimine. Jällegi mõeldud tehtud. Ja nii mõnus oli ja mu juuksed olid pehmemad kui kvaliteetne vatitups. ^^ Viskasin ripsmetesse pisut pilgupüüdjat nimega ripsmetušš ja põsele natuke puna. Viskasin oma hiiglaslikku käekotti paar vajalikumat asja (mpka ja kõrvaklapid, kampsuni, 2 pudelit vett, 4 saiakest, silmatilgad, raamatu just in case, võlupotsiku, puudri, kingad ja natuke vatti nende ninna, kindad, telefoni ja rahakoti, natuke nätsu ning punase salli) ja leidsin, et ma olen valmis minekuks. Kõmpisime Agega koos koolimajja, kus ootasid enamik la...

Ma sõin selle vastiku mandariini just ära, sest mõistsin, et mõnikord on vajalik alla neelata ka ebameeldiva maitsega asjad. Jei.

Tänane hommik algas koos sõnumiga, mis kutsus mind Kodu tänavale pannkoogitama. Pikutasin veel kümmekond minutit ning viskasin riided selga ja asetasin sammud sinna poole. Hämmastav korter koos ilusate asjadega. Materialistlikus ja hubasus said minust võitu ning hüpnotiseerisid mu meeled. Kole kaunis. Tillukesed asjad tõid naeratuse pikaks ajaks näole. Sõime mmary meelest epic fail kooke, mille tegemine oli omamoodi seiklus. Lõpetasime südame pahaga. Liikusime minu lemmikusse tuppa kuhu ma kunagi kolida sooviksin. Seal me kuulasime muusikalisi šedöövreid, mida minu rüperaalis, tavalises raalis ega mpkas olemas ei ole. Ade, suurepärane töö! Rääkisime paarist asjast ja oli tore, oli. Vahepeal helistas Kaire, kes otsis inimest, kes viitsiks raamatukokku minna. Esitasin ennast vabatahtlikuks, sest selle maja külastamise plaan on mul juba ammu. Mari läks siis korra vanaema juurde, mina koju ning kell pool midagi saime kõik kolmekesi maja ees kokku. Libisesime raamatukokku, kust laenutasin k...

Ja nii ongi. Our dreams ARE patent pending. Aga igatahes ma mõtlesin, et pajatan teile siis natuke enda eilsest päevast. Hommik algas suhteliselt valutult. Avasin silmad, haarasin laua pealt läpaka ja nolifisin kella poole viieni. Vahepeal teesklesin ka natuke, aga sellest ma eelistan lähemalt mitte rääkida. (: Kell pool viis tegin kõik vajalikud toimetused, mida enne tantsuproovi vaja teha on ning seejärel läksin koolimajja. Meil algas proov ning üllatavalt oli inimesi rohkem kui tavaliselt. 7,5 paari. ^^ Alguses oli 6+0,5*2 paari. Siis me mmaryga keerutasime niimoodi jalga, et ma pidin ennast katki naerma. Ta ei ole eriti edukas mees. Aga kui Erki tuli, siis naise osaga sai ta suurepäraselt hakkama. Proovis oli üks meeldiv uudis. Kuna ma olen kogu aeg teinud valearvestust meie paaride kohta, siis selgus, et meid on hoopis 8,5, mitte 7,5. See tähendab nüüd ju seda, et mul ei ole eluliselt oluline otsida endale kiiremas korras paariline. Ma saan natukene vabamalt hingata. Aga ega see m...

Kuu maigutab suud multikultuurses sürris nimega maailm.

Täna helises äratus mõned minutid enne ühtteist. Peale äratust ning 15 minutit voodis visklemist otsustasin, et uni on ilmselt läinud. Haigutan ma siiamaani. Mul on tohutult igav, aga veel suurem on laiskus. Ma ei viitsi endale tegevust otsita. Aga ma ei kurda ka. Olen terve päeva lihtsalt maha passinud. Isegi mõelnud pole. Naljakas. Kell viis lähen Uuemõisa tantsima. Ja kuigi ma ütlesin teile juba üks päev, et ma sain enda viimase jõulukingi, siis ma eksisin, sest alles täna hommikul maandus mu diivanvoodi pinnale üks pakk, mis sisaldas endas väga armast silmalainerit ja märksõna: tsentrifuug. Müstiline, kas pole!? Ma natuke isegi sain aru. "Kui me püüame olla paremad kui oleme, siis muutub paremaks ka kõik, mis meie ümber on." Issand, kuidas ma seda lauset usun.

Tere, inimesed! Uni on. Tore päev oli. Mai läks just ära. Hommikul ärkasin pisut hiljem. Uni ei kadunud kuhugi. Peale ärkamist ei osanud midagi tarka teha ja seega ei teinudki. Vaatasin taas telekat, mõtlesin rohkem kui varem ja tegelesin mitte millegagi. Eile tehtud plaani Erki juurde minna heitsin ka peast. Viimasel hetkel suutis Mari mind ümber veenda ja me siiski läksime, et Erki korteris aega surnuks lüüa. Issand, kui hea meel oli mul näha, et Erkil oli ilus ja viisakas soeng peas. Juuksed olid ju isegi olemas. (: Istusime Erki, Andrese, Mari ja Maiga köögis ning jõime vett ja glögi (kes kuidas), sõime mett ja kooki ja naersime ja rääkisime. Eriti meie Maiga. : ) Kell pisut hiljem otsustasime Andrese juurde minna, kus mekkisime veini ja naersime taas ja lobisesime ja Karli oli tore üle pika aja näha ja ma leidsin enda peast mitmed uued segadusse ajavad mõtted, mis soovivad, et ma nendega tegeleksin ja endas selgusele jõuaksin. Tahaks kõigest lähemalt rääkida, aga uni kisub silmad ...

Hommikul ärkasin kauniste mõtete ja minu jaoks liialt varase äratusega. Oli tantsuaeg. Kõndisin reipal sammul sööklasse, kust muretsesin endale paar piroškiid ja pudeli vett. Proov oli meie tillukese koosseisuga üsna lõbus ja töine. Ja nii naljakas oli, kui Mehis minu innukuse üle tihtilugu naeris. Peale proovi tulin koju, kus ma pmst ei teinud midagi. Kasvatasin ennast sisemiselt. Ja vaatasin telekat. Õhtupoole sebisin endale Age, kellega kimasime Uuemõisa, kus ootas meid Erki, kes tahtis meid transportida enda uude koju. Erki uues kodus me naersime ja piibutasime ja laulsime ja ma natuke tutvusin tuttavate inimestega ja nagu alati ma mõtlesin väga palju ja ma arvan, et ma suutsin olla mina ise. Erki, Sind ma südamest loodan homsel külastusel näha kiilakana. (: Ja teeme nii, et me ei räägi siis sellest enam mitte kunagi. ^^ Kui ma teist korda läksin täna Erki juures enda mantli taskust hügieenilist huulepulka otsima jäi mulle kätte miski toru. Üldse ei saanud alguses aru, mis see on j...

Räägin teile lühidalt oma jõuludest, sest ilmselt teid nagunii ei huvita see. Vanaema juures oldud aeg möödus nagu ikka. Lugedes, telekat vaadates ja vaieldes. Sain läbi 2 imelist teost, millest siiski Remarque mõjus mulle paremini kui Coelho. Coelho räägib asjadest, millest mina isiklikult mõtlen igapäevaselt, kuid Remarque süstib minusse emotsioone, mida kohtan harva. Ja muide, inimesed, ärge põletage küünlaid, sest jumal-jumal need kulutavad ju hapnikku. o: Nii palju siis sellest. Jõuluõhtu ise möödus veel väiksema jõulutundega, kui tavaliselt. Mul oli jõulueelne tunne ka tugevam. Kuuseehtimine ja piparkookide valmistamine oli puhas formaalsus, kuigi ma muidu naudin neid tegevusi. Arvan, et seltskonnas oli asi. Koos Kaisa või Meriliniga näiteks, oleksid jõulud hoopis midagi muud olnud. Igatahes, et te hiljem ei küsiks, siis kingituste nimekiri tuleb siia. - hall suures koes sall - punane nahast rahakott - pütt Lindti šokolaadi - "Kuldne šokolaadiraamat" (kus muide on imeli...

Parafraseerin oma õde. "Kui ta kõike teha oskab, siis ta peab küll Kati olema." :D

Triinu sünnipäeval head ja paremat rüübates selgus, et me oleme üsna tegusad tüdrukud olnud. Nii mõnedki suutsid olla üllatajad. Väga äge. Me ei teinud kellelegi etteheiteid ega laimanud keskit. Juba autoga Kreisse sõites kripeldas minus ärevus, et jess me lähme ja teeme jälle midagi koos. Ma polnud lihtsalt nii ammu majast välja saanud. Kohale jõudes olin veel õnnelikum, sest meid ootas ees särav ja kaunis Triinu, keda ma polnud miljon aastat juba näinud. Tutvusin tema kodu hubase teise korrusega ja potsatasin mugavale karvasele istmele, mis oli kõige lähemal söögile ja joogile. Kerttu võttis mu kõrval istet ja siis me andsime vande, et me joome ennast sel õhtul täis. Ja seda me ka tegime. Mammu haris meid nühkeka koha pealt, siis me tegime Kertule kerget elustamist ja siis me rääkisime haiglatest ja poistest ja igast naljakatest asjadest. Meil pole ammu nii informeerivat pliksikat olnud. Jõuluvaheajal saame kokku ja lööme lokku ehk teeme kellelegi ka haruldase vastuvõtu. Igatsen tei...

"Ta muudkui luristas ninaga ning lõpuks küsis üks tädi temalt: "Kuule, kas Sul taskutätikut pole?" "On küll, aga ma ei laena seda võõrastele," kostis Lota." Te ikka ju teadsite, et ma loen "Lärmisepa tänava Lotat"? ^^ Täna olin ma unes Harry Potter. Teises unes lamasime me Erkiga keset peenraid uute kasvuhoonete juures ning rääkisime maast ja ilmast. Ma tegin Voldemortile (kes paraku oli "Kodus ja võõrsil" Josh) üks null. Ma olen tähele pannud, et ma fännan ikka päris paljusid inimesi. Minu tänane raamatukogu nimekiri oli väga üheülbaline: "Lärmisepa tänava Lota", "Gestapo illustreeritud ajalugu" ja "Läinuks ajalugu teisiti I". ^^ Ma olen siledam ja pehmem kui eales varem. Üksinda kodus on tosi mukana. Olen sunnitud tähelepanekuid tegema, et ajaloos korduvad ikka naljakad asjad. (: Ma olen neljapäeval päkapikk. Erki on teh haikumaster (nii palju kui kurjad keeled vähemalt rääkinud on). Mul on tunne, et asja...

Mammu kirjutas kunagi mulle, kui haiku fännile, ühe haikupoisi: Päike punastab oma õrnas süütuses: kõik algab ju taas! Ja mul meenus, mida ma tahtsin enda eelmises postituses veel mainida. Minu arust oli see päkapikumütsiga koristajatädi väga armas. On naljakas, kui noored gümnaasiumiõpilased nende mütsidega rõvetsevad, aga see koristajatädi tõi küll minu päeva killukese lapsepõlverõõmu. ^^ Naerda pole mõtet, naeratama peaks. See teeks paljude inimeste päevad ilusamaks. Naeratuse jõud on palju suurem kui naerul.

Hei. Kuidas teil läheb? Minul läheb hästi. Aitäh küsimast. Tänane hommik oli väga tavaline ja koolitee mõtteid täis. Mõnus karge hommik kelmikate mõtetega oli idüll. Kooli jõudes sammusin garderoobi juurde, kus oli mmary, kes saatis mulle ühe suure naeratuse. See oli päeva alustuseks väga ilus hetk. Garderoobi juurest edasi kõndisin füüsikasse ja sellele järgnesid ka kõik ülejäänud mitte mainimisväärsed koolitunnid. Päev oli sujuv. Nagu kõik ülejäänud viimasel ajal. Ma ei väsi kordamast: nii hea on olla. Kõik on nii pehme ja ilus ja veatu. Hommikud on pehmed, tulukesed on veatud, inimesed on ilusad, kooli atmosfäär on pehme ja kõik muu on ilus ja veatu. Muide te ei kujuta ette kui tore on lugeda, kuidas teil kõigil hästi läheb. ^^ Merilin ja Kaisa, te teete enda blogiautori tööd suurepäraselt. (: Ma kingin teile selle eest kolm hästi pikka paid. Täna koolis istudes mõistsin, et ajalugu kordub. Mõistsin seda ja teadsin, et kui ma tahan, siis on minu võimuses seda muuta. Ja nii ongi ja n...

Hommik algas vara. Algas mõne lehekülje ajaloo ning mõningase füüsikaga, mis oli üldse täna päeva täht. Seejärel tegin köögis endale head paremat süüa ja kuulasin Grease'i aegumatuid lugusid ja olin kade mõne inimese hääle peale. Rokkisin ja rollisin seal päris jupp aega. Meeldiva hommiku lõpetamiseks viskasin üleriided selga ja seadsin sammud kooli poole, kus ootas mind inglise keele tund. Inglise keel kujunes õudusunenäoks, sest mul endal oli ka häbi, et ma nii õudse kirja kirjutasin. See oli kohe kindlasti alla minu oskuste. Järgmisena vurasime ajalukku, kus ma iseenesest oleksin võinud vabatahtlikuna vastama minna, aga jällegi ei teinud ma seda. Uurisin hoopis miks viikingid konksuga trajektoori pidi rändasid. Seejärel oli matemaatika, kus minu ja Muraka tuupurigeenid kõva häälega üle klassi valla pääsesid. Töö sain ma viie, mis tähendab, et ma ei olegi lootusetu juhtum. Vene keeles tegelesime mõningase tõlkimisega ja rääkisime teletupsudest. Seejärel tuli kauaoodatud füüsika, ...

r² teeb mind merehaigeks. ärge küsige.

Ja Kertu, kas Sa ei arva, et meil igav on, kui Sina blogi ei kirjuta? ;) Siin ma siis olen. Mõtlen mõttetuid ridu välja. Reede oli minu päev. Kool möödus linnulennul ja oli tore ja mõnus. Hommikul esimene oli vene keele tund, kus mul oli jälle päris minu oma hetk. Teised lugesid mingit vene keelset teksti, mina istusin oma nurgas ja vaatasin aknast välja ja vaatasin neid tulukesi seal raagus puudel. Vaatasin ja mõtlesin oma asju ja samas olin täiesti teadlik asjadest, mis toimusid klassiruumis, kuigi ise olin oma mõttedega hoopis kuskil kaugemal. Ülejäänud tunnid liuglesid mööda. Vahepeal käisime veel Gerliga putkast burksi ka ostmas. Selline täitsa keskmine burger oli. Peale kooli tuli Murakas oma täies hiilguses minu koju ja siis me sõime ja lobisesime. Meie põhilised kaks tegevust. Need dialoogid mida ma tavaliselt enda peas üksinda pean, said nüüd endale reaalse kuju. Lõõgastav. Ühel hetkel oli kell nii palju, et ma saatsin Merilini bussile ning jalutasin ise Mmary maja poole. Sell...

Peale neid mitmeid ülelastud nädalaid tõotab praegusest tulla tihe õppimisnädal. Praegu tegelen näiteks vene keele sõnadega: stiihija - stiihia stihiinoje beedstvije - loodusõnnetus zemljetrjaseenije - maavärin navodneenije - üleujutus võhodit iz beregov - üle kallaste tõusma rekaa võõšla iz beregov - jõgi tõusis üle kallaste zatopit - üleujutama pošar - tulekahju uragan - marutuul buurja - torm vihr, smertš, tornaadu - keeristuuled, -tormid giibnut - hukkuma pogiib, pogiibla, pogiibli - hukkus, hukkusid giibel - hukkumine razrušat - purustama žertva - ohver ukrõvaatsja - varjuma himiitšeskije veštšestvaa - keemilised ained spasaat - päästma sluužba spaseenija - päästeteenistus spasaateli - päästjad poleeznõje ispokaajemõje - maavarad Meeldivad? Mulle mitte. Füüsikast teate midagi? Aga Rooma ajaloost? Agaa,, mul on pakkumine. Kui keegi tahab mind õnnelikuks teha, siis ta võib ilmuda sel nädalal koolis mu juurde ühe juugendstiilis joonistusega, kus on kujutatud mingit tänapäevast eset. ...