teatrisse tahan! :(
2020: The year of Jumanji
2020 on olnud kummaline aasta ja sellele ei saa vist küll mitte keegi vastu vaielda. Minu jaoks see juba algas veidralt. Jaanuari esimesed nädalad olid kerget agooniat täis, mis oli väga mitteminulik, sest enamasti olen ma ikka see "new year, improved me" - kind of girl , aga sel aastal mitte. Sel aastal ma väga TAHTSIN olla, aga tundsin, et minus pole selleks energiaraasugi. Ja noh.. olgem ausad, see paistis välja, sest mitte kunagi pole nii paljud inimesed järjest mulle öelnud, et ma näen närtsinud/väsinud/õnnetu välja. Mu keha ja vaim karjusid muutuse järele ning nii see siis juhtuski. Karjäär 2.0 lõpp ja pea ees tundmatusse viskumine. Nii põnev ja hirmus samaaegselt. Inimesed olemas superhead mu vastu, aga samas see tunne, kuidas ma tegelikult pean selle kõigega üksinda hakkama saama. Nagu öeldud: põnev ja hirmus samaaegselt. Järgmised paar nädalat olid puhas restart. Ma ei tahtnud teha mitte midagi kasulikku, vaid ma tahtsin lihtsalt olla. Niisama. Ilma igasuguste kohust...
mine siis :D
VastaKustutahea öelda. :D
VastaKustutaPole raha ja kaaslast. :(
siit lahendus sinu mõlemile murele:
VastaKustutatee ise teatrit .. seda tehakse ju alatasa ... kutsud sõberisi külla ja teed neile nukuteatrit ... pole väga raske aga on hullupööra lõbus.
...ja kõik pakatavad rõõmust. elu on lihtne
haha, päris hea idee, ma pean tunnistama.
VastaKustutaaga ma tahaks rohkem näha kui teha. Ma pole eriti osav teatritegija.
Peaks endale otsima mõne, kes on *-)
ma võin teha sulle
VastaKustuta