miljon vabandust on huule peal
Eilne küpsetamine oli toretore ja sünnipäev samuti.
Palju ägedaid inimesi, kanget booli, edasijõudnute karaoket, naeru, raudmehi, trummipõrinat ja meelepaha. Kuid kui ma vaatasin sinna kus päike peaks olema, siis ma naeratasin ja meelepaha jaoks polnud enam kohta.
Kuskil kell hiljem saime Erki empsiga koju ka. Ma lugesin terve õhtu kordaläinuks.
Täna ajasin ennast Kaire kõne peale voodist üles, käisin minutiks tema juures ja siis tulin koju nolifima. Ma lihtsalt istusin voodi peal ja ei teinud mitte midagi. Muusika käis vaikselt taustaks ja ma lihtsalt mõlgutasin kentsakaid mõtteid.
Varsti sattusid mu kätte vardad ja lõng ning ma jätkasin oma sussi-projektiga. Varsti tuli idee, et ma peaksin enda mõttepäevikusse üht koma kolmandat kirjutama. Mõeldud-tehtud. Aeg hakkas kohe kiiremini liikuma. Varsti oli aeg üheks kosutavaks pesuks ning seejärel viskasin oma üha lemmikumad mummulised kingad jalga ja läksin kooli poole. Eile jõudis neid veel Nele ka kiita. (: Täna kiitis ta mu soengut. ^^ Ma vaatan, et ma hakkan vaikselt igalt poolt komplimente nuiama.
Igatahes, peale laulmist tulin koju, olin veidi ja siis leppisime Maruga väikese filmika kokku. Poes kohtasime veel Kertut. Haarasime riiulilt krõpse ja dippi ning suundusime mary koju. Eurotrip in action. See oli must-see film, sest kallis Mary-o-nette polnud seda enne näinud. Nalja sai omajagu, vett sai päris mitu liitrit kolme peale joodud ja pakk krõpse kadusid nagu musta auku.
Hiljem oli väike sinise teki lebo ja kojuminek.
Kodus avastasin ühe vägagi meeldiva kirja enda meilboxist, millele ma ilma jakki seljast võtmatagi vastama asusin. Ja ma lobisesin ja lobisesin ja lobisesin. Sain pea kõik uuemad uudised hingelt ära räägitud. Täitsa üllatavalt kena on saada niisama ootamatult kirja. Ma olin juba selle tunde ära unustanud. Aitäh, ks.
Aga nüüd tuleb küll uneaeg. Homme vaja siiski veidi asju sättida ja koolist läbi põigata ja ehk raamatuid lugeda ja miskit kududa. Igast asju on alati vaja teha. Eks paistab paljud tehtud ka saavad. :D
Pean tunnistama, et trenn on nüüd küll viimase kolme päevaga kannatada saanud. Kunagi hakkan uuesti tubliks, ausalt ka. Praegu tahaks rohkem olla ja mõelda. Varsti ehk hakkan mõtlema ja tegutsema korraga. Hetkel ei tule hästi välja.
yawn.
homseni.
I can watch the sunset on my own.
Palju ägedaid inimesi, kanget booli, edasijõudnute karaoket, naeru, raudmehi, trummipõrinat ja meelepaha. Kuid kui ma vaatasin sinna kus päike peaks olema, siis ma naeratasin ja meelepaha jaoks polnud enam kohta.
Kuskil kell hiljem saime Erki empsiga koju ka. Ma lugesin terve õhtu kordaläinuks.
Täna ajasin ennast Kaire kõne peale voodist üles, käisin minutiks tema juures ja siis tulin koju nolifima. Ma lihtsalt istusin voodi peal ja ei teinud mitte midagi. Muusika käis vaikselt taustaks ja ma lihtsalt mõlgutasin kentsakaid mõtteid.
Varsti sattusid mu kätte vardad ja lõng ning ma jätkasin oma sussi-projektiga. Varsti tuli idee, et ma peaksin enda mõttepäevikusse üht koma kolmandat kirjutama. Mõeldud-tehtud. Aeg hakkas kohe kiiremini liikuma. Varsti oli aeg üheks kosutavaks pesuks ning seejärel viskasin oma üha lemmikumad mummulised kingad jalga ja läksin kooli poole. Eile jõudis neid veel Nele ka kiita. (: Täna kiitis ta mu soengut. ^^ Ma vaatan, et ma hakkan vaikselt igalt poolt komplimente nuiama.
Igatahes, peale laulmist tulin koju, olin veidi ja siis leppisime Maruga väikese filmika kokku. Poes kohtasime veel Kertut. Haarasime riiulilt krõpse ja dippi ning suundusime mary koju. Eurotrip in action. See oli must-see film, sest kallis Mary-o-nette polnud seda enne näinud. Nalja sai omajagu, vett sai päris mitu liitrit kolme peale joodud ja pakk krõpse kadusid nagu musta auku.
Hiljem oli väike sinise teki lebo ja kojuminek.
Kodus avastasin ühe vägagi meeldiva kirja enda meilboxist, millele ma ilma jakki seljast võtmatagi vastama asusin. Ja ma lobisesin ja lobisesin ja lobisesin. Sain pea kõik uuemad uudised hingelt ära räägitud. Täitsa üllatavalt kena on saada niisama ootamatult kirja. Ma olin juba selle tunde ära unustanud. Aitäh, ks.
Aga nüüd tuleb küll uneaeg. Homme vaja siiski veidi asju sättida ja koolist läbi põigata ja ehk raamatuid lugeda ja miskit kududa. Igast asju on alati vaja teha. Eks paistab paljud tehtud ka saavad. :D
Pean tunnistama, et trenn on nüüd küll viimase kolme päevaga kannatada saanud. Kunagi hakkan uuesti tubliks, ausalt ka. Praegu tahaks rohkem olla ja mõelda. Varsti ehk hakkan mõtlema ja tegutsema korraga. Hetkel ei tule hästi välja.
yawn.
homseni.
I can watch the sunset on my own.
Kommentaarid
Postita kommentaar