Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Hei! Kogu aeg kiputakse minult küsima, et "Noh, kuidas see Tartu elu siis on?" Mis ma oskan öelda? See on see elu, mida te alati arvate, et ükskord teiega juhtub. Teate küll, kuidas mõeldakse, et "Jaa, kunagi ma teen seda. Ja umbes aasta pärast hakkan ma kindlasti seda tegema. Kunagi hakkan ma neid riideid kandma. Raudselt." ja tegelikult kunagi ei teha seda. Kui mina kunagi mõtlesin, et ühel heal päeval ma hangin endale elu, siis nüüd ma tegingi seda. Eile just istusin siin oma inimestega ja tundsin, et see on see elu, mida ma alati oodanud olen. Välja arvatud see, et ma ikka veel ei fäänsi väga seda, et ma 24/7 linnas pean olema. Aga noh, eks ma vast harjun sellega ka ükspäev ära. I always do. Eelmisel nädalal oli skandinavistidel tutvumispidu ja neljapäeval käisid meil külalised. Lihtsalt niisama. Selline pool soolaleivakas. Enamik olid kosekad, kuid hulka eksis ära ka Narva ainuke eestlane ja üks põline tartlane. Tore oli, jaa! Seejärel tuli mu õde nädalavah...

"Aga selle jaoks peame me välja selgitama, kes on kõige nõrgem." "Füüsiliselt või vaimselt?" Peep: "Kui vaimselt, siis mina ei mängi." See oli nii armas. :'

Üks keeltemaja sagedasti külastav noormees made my day täna. Ma olen teda päris mitu korda seal näinud ja täna ta lihtsalt tegi väike žestiga tuju nii heaks. (: Maailmas on veel häid inimesi.

Tänane õhtu:

Oma järjekordset ääretut tumblr-surfi teostades, leidsin ma ühe quote'i ja mind tabas sügavat rahulolu tekitav äratundmisrõõm. You should never give yourself a chance to fall apart because, when you do, it becomes a tendency, and it happens over and over agian. You must practise staying strong instead.   Ma nii usun sellesse, et kui sa lased ennast korra käest, siis juhtub seda jälle ja jälle ja see tahtejõud kaob ära. Paar suve tagasi leidsin endas selle tahtejõu and I'm planning to keep it.

Hei. Ma mõtlesin, et eks ma ükskord pean ikka Tartu elust ka teile rääkima. Tartuga iseenesest hakkan nüüd juba harjuma, kuigi päriselt võõras pole see linn mulle kunagi olnud. Aga nüüd juba jagan vaikselt, kus mis on ja kuidas kuhugi saada. Varsti on juba isegi tunne, et võtaks kätte ja läheks vanalinna jalutama. Mitte konkreetsele peole, vaid lihtsalt linnaõhkkonda nautima. Kuigi... as we all know, siis mulle vägaväga ei meeldi linnas elada, aga eks me saa hakkama. Linnaelu kiirus ja kunstitudengite seinaquote'd on pannud mind veidike endale keskenduma. I'm becoming a bigger person, kuigi.. as usual ei saa keegi sellest aru, aga eks inimesed ole vist alati enda jaoks arenenud. Ja nii mõnedki tänavad on tekitanud minus vastupandamatu armastuse stagnaaegse arhitektuuri vastu. Nii mõnedki laudadest kokku klopsitud majad annavad mingi positiivse energialaengu. Väga bra! Kool on nagu ta on. Suht keska välja arvatud, et "tunnid" toimuvad mitmesaja õpilasega. Koduste töö...

5118.) I’m so glad you’re my friend. You might not even know that I’m sad, but at the end of the day, you make me laugh with something silly and I forget about things for a while. Thank you.

But, if I tell you who I am, you may not like who I am And it is all I have.

Kuidas see on võimalik, et alati, kui ma püüan midagi siirast öelda, siis inimesed tõlgendavad mu sõnu valesti? Müstika.

Oi, Guy Ritchie gets better and better. :) Ma ei viitsi üldse rääkida millestki muust kui Snatchist praegu. Muidu mul läheb hästi ja olen tore ja tubli ja eile oli tutvumispidu ja kodus läks pralle edasi ja see hakkab juba veidraks muutuma, et mul on Lauradega väga kentsakad sarnasused jajaja... on tore, ja. Tegelikult ma tahtsin quote-stormi teha siia nüüd... :D Tommy: Who took the jam outta your doughnut? Turkish: You took the fucking jam outta my doughnut, Tommy. You did. --- Customs official: Anything to declare? Avi: Yeah. Don't go to England. --- Avi: Should I call you Bullet? Tooth? Bullet Tooth Tony: You can call me Susan if it makes you happy. --- Turkish: You take sugar? Brick Top: No thank you, Turkish, I'm sweet enough. --- Mickey: Ah, save your breath for cooling your porridge. --- [Tyrone just backed into Franky Four Fingers' van] Tyrone: I didn't see it there. Vinny: It's a four ton truck, Tyrone. Its not as if it's a bag of f...

Hei! Minu esimene postitus siit uuest rüperaalist. Nädalavahetus Kose-kodus oli tore. Ma pikalt ei viitsi kirjutada, aga neljapäeva õhtul jõudsin koju. Reedel käisin tolknesin papsiga pealinnas kaasas, et jätta endale mulje nagu ma oleksin asjalikum kui lihtsalt kodus passides. :D Õhtul saime Kertu ja Mer'ga kokku ning ajasime Pärna tänaval lobajuttu. Kell mingi hiljem helistas Ergo ja me läksime õutsi tiksuma. Laupäeva hommikul nautisin enda Kose kodu ja kuskil nelja paiku läksime dream-team'ga Selisse Ristole külla. Tomtomi suure abiga suutsime veidi sinnateel ekselda ja metsateid mööda sõita ja pärmitehast vaadata. Kohapeal oli tore. Polnudki ammu Ristot näinud, ta lubas sel nädalal meile Tartusse külla ka tulla. ^^ Kella kaheksa paiku hakkasime ära minema. Mõtlesime, et sõidame kiirelt koju, et pole ju pikk maa, aga ometi tahtis tomtom meile veel luisata. Seega sõitsime me poole tunni asemel koju poolteist tundi ja nautisime inimesete aedu ja metsateid ja Kohilat ja neid ...

Isssssand, mulle nii meeldib, kui pmst võõras inimene ütleb Sulle igasuguseid kind of meelitavaid asju. Ja ma olen üsna kindel, et see küllaltki võõras inimene, kellest ma antud hetkel räägin, arvab samamoodi. This one's for you, L. Ma arvan, et Sa oled veel huvitavam. Aga eks inimesi on alati nende enda olemus köitnud ja seda uurima ärgitanud. :'D (ja mulle kunagi öeldi, et mul on üks jakk nagu Sinul kunagi oli ja see on kadunud ja ma tunnen sellest puudust. Ega see juhuslikult kuskil sinu kapis pole lõpetanud? (: ) Kohtumiseni ja päris reaalsete creepysusteni! :'

Ma olen kodus! Nii hea on jälle siin oma voodis kõhutada ja tumblrit geekida jajaja.. Ja ma muretsesin endale täna jälle ülemäära palju uusi riideid. Ainult et ma jõudsin järeldusele, et mulle kohe üldse ei meeldi kahes kohas elada. Ühes pole vajalikke inimesi, teises pole harjumuspäraseid asju ja the other way around. Kogu aeg on midagi puudu. Ainult Kosel elades oli kõik kuidagi mugavam ja lihtsam. Aga see ei ole nurin. Just mentioning, sest koolis mulle tegelikult meeldib ja kuigi see kõlab suht nerdilikult ja ma tegelikult kunagi ei viitsi, aga siiski meeldib mulle õppida ka ning enamik aineid, mis praegu lugemisel on, on jube huvitavad ning ühel heal päeval olen ma mitu korda  targem kui antud hetkel siin istudes. See on tore ja mulle meeldib. (: Kodus oleku aega üritan võimalikult ära kasutada ja praegu tiksun nzmo for old times sake. Homme hakkan natuke asjalikumaks. Takk for i dag.

Hvordan g å r det? Jeg gj ør veldig bra! Jeg snakker noe norsk n å. Jeg heter Susanna. Jeg er åtten år gammel. Jeg bor i Tartu n å, men kommer fra Kose. Jeg g år p å Tartu Universitet og studerer norsk. Jeg synge i et kor og danse folkdsans. Jeg liker skrive, lese og sove. P å onsdag jeg studerer mye. I dag jeg g år p å Kose. Jeg har ikke skole p å fredag, derfor jeg bestemmer g år p å hjem for helgen. S å hyggelig. Jeg kan ser min venner. Mine venninnene er fint. Jeg kaller dem p å Tartu. Vi ofte snakkes. Jeg liker de. Jeg stopper her. Jeg m å g å p å skole n å. Norsk time. Jeg skriver p å nye uke eller i morgen. (: Takk for i dag. God helg! NB! Jeg ikke bruker google-translate. Nagu ma siis ütlesin, ma ei kasutanud selle kirjutamiseks google-translate'i VÄGA vigast tõlget, vaid panin kirja esimese koolinädala tarkused. :D Vähe seosetu looke, aga ma tahtsin norra keeles kätt proovida.. :D Jutt iseenesest on jummala tõsi.

Teate! Täna oligi koolitee lühem. (: Soovid vist lähevad täide.. või siis ma hakkan lihtsalt ära harjuma selle kõmpimisega. :D Igatahes täna vihmaga Tähe tänava poole jalutades tundus tee märksa lühem. Muidu tahte teada kuidas mul koolis läheb? Ei taha? Aga no ma kirjutan ikkagi, sest see on ju minu blogi. (: Koolis on tegelikult niiiii tore. (: Mu norra keele õpetaja, Ingunn, on nii vahva. Ta on nii vaba ja lõbus ja entusiastlik. Ja no põrmugi ei häiri, et ta eesti keelt ei oska. Ikka suudab ta enda jutu ilusti selgeks teha. Meil on juba sõnade tööd ja asjad ka olnud. Ja iga päev ikka väike kodutöö n'stuff. Siiani on veel lihtne. Täna käisin esimest korda päris loengutes ka. Euroopa ideede ajalugu ja semiootika alused. Ja peale neid ma tulin koju ja ütlesin Muriline, et "Tead! Ma saan ülikoolis targaks!" Ja lihtsalt selline tunne oligi. See on ju see tunne, millest ma alles puudust tundsin. :) Loengutes tikusin Mammuga, keda me Triinuga maja ees seistes kohtasime. T...

Täna tuli viimaks hästi natuke koduigatsust peale. Võinoh, lihtsalt kõik on nii teistsugune nagu see alati on olnud. Tahaks, et võõras juba tuttavaks saaks. (ja koolitee võiks magically lüheneda. (: tänks.)

Teate mis, ma kolin täna ära ja ei saa võib-olla nüüd mõnda aega netti. Niiet, ma tahtsin öelda, et thank you for the Kose years ja et mul oli tegelikult ju jummala tore suvi ja sain uusi sõpru n'stuff. Ja kui te Tartusse satute, siis ma arvan, et enamikel teist on mu number, mille kasutamist ei tohiks karta. Mulle võib alati helistada või sõnumeerida. (: aga et tsaupakaa, sugarcoated honeyplums. :' Keep in touch!

Age ütles mulle ükspäev, et ta tahaks mind veel näha, enne kui ma lahkun ja see oli nii tore. (: Seega leppisime kokku, et täna näeme miskil määramatul kellal. Ja siis veel leppisime Merilini ja Erkiga ka kokku, et nad tulevad külla ja siis täna ütles veel Kertu ka, et ta astuks hea meelega läbi. Nii tore oli. :') Kõigepealt kuulsin üht koputust uksele ning Mürka ja Erki tulid. Merilin kandis kahte hiiglaslikku päevalille ning Erki ulatas mulle ühe raamitud pildi, kus me kolmekesi peal oleme. See oli üsna välk selgest taevast, sest ma ei oleks osanud mingisuguseid lahkumismeeneid oodata. Sellel pildil on kindlasti koht minu uue kodu seinal. :' Ja siis tuli millalgi Kertu ja Age tuli ka ja me istusime ja lobisesime ja lobisesime ja istusime ja tapsime kärbseid. Väga kasuaalne oleng ja mitte miskit erilist, aga mul on nii siiralt hea meel, et ma neid veel enne homset nägin. Aitäh teile. Tõesti, aitäh. (': Kallidmusidpaid. <3

Ahjaa, ja ma avastasin täna, et ma ei kardagi enam üksi enda pimedas korteris ringi tuiata. (: Muidu oli ikka pimeduse ees mingi kartus, aga not anymore. is nice.

HAHAHAAH. ma olen idiooot.:D Ma sain alles praegu aru, mida Bloodhound Gangi lugu Foctrot Uniform Charlie Kilo tähendab. :D:D:D Ma võin mõnikord ikka päääääris rumal olla. :'D

i carry your heart with me (i carry it in my heart) i am never without it (anywhere i go you go, my dear; and whatever is done by only me is your doing, my darling)                                   i fear no fate (for you are my fate, my sweet) i want no world (for beautiful you are my world, my true) and it's you are whatever a moon has always meant and whatever a sun will always sing is you here is the deepest secret nobody knows (here is the root of the root and the bud of the bud and the sky of the sky of a tree called life; which grows higher than the soul can hope or mind can hide) and this is the wonder that's keeping the stars apart i carry your heart (i carry it in my heart) see on küll hirmsasti leierdatud luuletus, aga kuidagi on ikka kalliks saanud. (:

Naljakas, et neli hästi igapäevast sõna võisid minus järsku tekitada hetkelise tunde, et ma olen täitsa üksi. kohe väga täitsa üksi. Aga üks teine inimene saved the day. Aitäh, Age. (': Tõsiselt. it means the world to me. tead küll. Hirrrmsasti olen tahtnud tegelikult täna siia igasuguseid asju kirjutada,aga.. naah.

“ Can you see me? All of me? Probably not. No one ever really has. ” — Jeffrey Eugenides

Tänasest võite mind hüüda dankanmäkkloodmalibustacyflaisleieriks . :D

üldiselt on nii et.. midagi märkimisväärset pole ma taaskord teinud. Ainult, et lõpuks sain jälle nelja seina vahelt välja, kui Kertu ja Erki mind eile õutsi kutsusid. Väike street-talk ja Risti n'stuff. Minu kodu tšill ja usual-casual. Õhtul hiljem tegin veel kasuaalse netiringi ja siis uni123. Täna käisin linnas läpparijahil ainult et koju naasesin ilma saagita. Aga õde oli vahelduseks tore näha ja veidi klatšida ja jonnida ja.. :D Üldse enam pikalt kirjutada ei oska. Ei viitsi ka, sest nkn ilusti kirjutamisest olen ma loobunud, kui ma nüüd viimaseid postitusi olen sirvinud. :D Aga jah.. Nüüd hakkab hästi tasakesi kohale jõudma, et pühapäeval tuleb ära minna. Kõige raskem on ikka see, et pean enda Muraka ja Võmmibeebi koju jätma. Väiksena oli palju lihtsam, kui kõige kallimad olid kaisuloomad, keda oli hea ühest kohast teise kaasas vedada. Te ei taha mu kohvrisse mahtuda? Mitte et mul pakkimisruumi üle oleks, aga teid mahutaks ära küll. Ja õega ka täna taipasime, et oleme elu ...