Mõistsin täna taaskord, et maailmas on veel niiiii palju ägedaid inimesi, kellega veidi veel suhelda tahaks. Nii tore. Nii hea on teada, et nii mitmed erinevad inimesed on veel suhtlemiseks. Erinevad lahedad inimesed forever! *süda*
Kuidas minust sai mittetöötav inimene?
ohboy! ma ei ole siin nii ammu käinud, et vahepeal on mu maailm jõudnud ennast peapeale pöörata. Seega otsige oma kõige suuremad kohvikruusid välja ja sättige ennast mugavalt sisse, sest sellest tuleb suure tõenäosusega üks pikk-pikk postitus. Mõned päevad enne oma 28 on 28th sünnipäeva, otsustasin ma lõpuks, et on aeg töölt ära tulla. See oleks üks väga suur vale, kui ütleksin, et see uitmõtte ajel tehtud otsus oli. Otse vastupidi. See on üks pika vinnaga otsus olnud. Väga pika vinnaga... Ja kindlasti mitte lihtsate killast. Eriti veel seetõttu, et ma olen alati mõelnud, et kes need inimesed on, kes ilma kindla follow-up plaanita töölt ära tulevad. See on minu jaoks täiesti müstiline tundunud. Kuid tuleb välja, et need on Susannad, kes on oma elus jõudnud sellisesse punkti, et nad tahavad, julgevad ja võivad taolisi otsuseid endale lubada. ( Disclaimer : see eeldab tegelikult aastatepikkust tööd, head rahaplaneerimisoskust ja eneseteadlikkust, et sellega päriselt toime tulla...
mulle tundub, et selle jutuga võtad sa inimesi kui asju... ja see on kurb
VastaKustutaooei, kallis Mary, Sa mõistad seda väga väga valesti.
VastaKustutaKui ma võtaks inimesi kui asju, siis ei pakuks nad mulle mitte kõige vähimatki huvi sellisel tasemel nagu ma neid päriselt armastan.
Mitte midagi seoses minu inimestefännamisega pole kurb. Selles on ainult maailma kõige puhtam õnn ja rõõm.
See on mu happy-postitus ju. See postitus, milles ma räägin, kuidas ma taaskord avastasin, et elu on lill. (:
VastaKustutaOooojaaa.. kòigilt on midagi òppida.
VastaKustutaon küll. ':
VastaKustuta