Koolieelne hommik. Kell on suht 17 minutit peale üheksat. Mina istun köögis, söön hommikust, surfan netis ja kuulan mingit mõne aasta tagust plaati, mille ma leidsin. Niiii veider on siin istuda ja põleva uudishimuga kuulata, milline lugu järgmisena tuleb. Ma isegi ei mäleta kõikide lugude nimesid ega esitajaidki enam, aga sõnad on ikka by heart! (: Kõikidel on kind of tähendus ka minu jaoks. Olid ajad. :D Aga igatahes, selliseid hetki peaks rohkem olema! Selliseid hommikuid, olgu nad siis nii sombused kui tahavad.
Kuidas minust sai mittetöötav inimene?
ohboy! ma ei ole siin nii ammu käinud, et vahepeal on mu maailm jõudnud ennast peapeale pöörata. Seega otsige oma kõige suuremad kohvikruusid välja ja sättige ennast mugavalt sisse, sest sellest tuleb suure tõenäosusega üks pikk-pikk postitus. Mõned päevad enne oma 28 on 28th sünnipäeva, otsustasin ma lõpuks, et on aeg töölt ära tulla. See oleks üks väga suur vale, kui ütleksin, et see uitmõtte ajel tehtud otsus oli. Otse vastupidi. See on üks pika vinnaga otsus olnud. Väga pika vinnaga... Ja kindlasti mitte lihtsate killast. Eriti veel seetõttu, et ma olen alati mõelnud, et kes need inimesed on, kes ilma kindla follow-up plaanita töölt ära tulevad. See on minu jaoks täiesti müstiline tundunud. Kuid tuleb välja, et need on Susannad, kes on oma elus jõudnud sellisesse punkti, et nad tahavad, julgevad ja võivad taolisi otsuseid endale lubada. ( Disclaimer : see eeldab tegelikult aastatepikkust tööd, head rahaplaneerimisoskust ja eneseteadlikkust, et sellega päriselt toime tulla...
Kommentaarid
Postita kommentaar