Meie elu viimane esimene koolipäev.

Eile oli tutipidu ju! Meie maailma kõige parema 51. lennuga. (:
Hommik algas koolis mullide puhumise ja nätsunärimisega ning seejäerl mööda koridore karjumisega. Mõne hetke pärast oli mul madalam hääl kui mõnel meie koori bassil. Loomulikult tegelesime veel liikluse sulgemise, autode raputamise ja tõsise fotografeerimisega. Aktus oli suhteliselt superb ühes oma rooside sõjaga (mis küll veidi pikale venis, aga..), toolide katkiistumisega ja munade terveks jätmisega. Oma kentsakas-lõbusate kostüümdega läksime peagi bussi, kus meenutasime vanu naljakaid aegu ja olime juba vaikselt väsinud. Aga kardirajale jõudes tõestasid kõik enda tegelikke võimeid. Palju passimist ning 10minutit ääretut õnne selles tillukeses sõidumasinas. Seejärel väike eine, autasustamine ning kojutulek. Kõik mõtlesid magusale unele, et õhtuseks peoks jälle vormis olla. Seega tegin koju jõudes magusa tunnise une ning seejärel käisin pesus ja valisin riided ning meigi. Lihtne, aga ilus. (:
Poest lävi ning pidu võis alata. Palju seltskondlikku juttu paljude erinevate inimestega, 4 sünnipäeva (Sander, Mürka, mina ja Kertu) ning killuke tantsuujut. Vahepeal väike Ergo külastus ning seejärel jälle paaarthi. Kella kahe paiku istusime Jaanise autosse ning sõitsime koju, kus ma ühes oma külmetusega tuttu läksin.

Täna olen sõna otseses mõttes lihtsalt olnud, telekat vaadanud, netis surfanud ja nina nuusanud. That's about it.

Tahan!
Ja keegi ei teagi. (:

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?