Saladused, rõõmud ja minielevant.

Ma iga päev mõtlen korraks selle blogi peale siin, aga kunagi ei kuku nii välja nagu ma tahaksin. Nüüd ma lõpuks siiski jõudsin siia ja teen lühikokkuvõtte, sest ma tean, et kellelegi ei meeldi pikad postitused. (neid on muide kirjutada ka tüütum)

Vahepeal ma olen puhanud ja mänginud. Ma vist olen Kertule iga päev öelnud lause "Täna on nii hea päev!" ja nii ongi kusjuures. Kevad on südames ja puhkus in action. Ma olen isegi enda sisse juba esimesed kevadetunded kogunud. Isegi oma vana teksajakki venitasin kevade puhul selga. Issand, mulle meeldib see.^^
Vahepeal igatahes olen ma pisut isegi õppinud, koolis käinud, õega šedöövereinet meisterdanud, Agega põllu peal minielevanti kohanud, naernud, kurvastanud, rõõmustanud, saladusi üles kirjutanud, tohutult naeratanud, pisut kirjutanud ning lugenud, tunde üle lasknud, palju häid mõtteid mõelnud, jooksmas käinud. Sellest viimasest räägiks lausa natuke lähemalt.

Juba mitu õhtut järjest olen mõelnud, et "Ou, Suss, kuule! Läheks jooksma!", aga alati on miskipärast mu idee nurjunud. Küll hakkas lund sadama ja küll oli tee paha ja küll oli sada muud asja. Eile lõpuks otsustasin, et maksku mis maksab, aga mina lähen. Kevade puhul ju võib.
Tõmbasin paksud dressid selga ja viskasin suured klapid pähe ning astusin -2,5kraadise temperatuuriga õue. Mõnus kargus täitis kopsud. Läksin sinna põllurajale ning hakkasin sörkima.
Ma ei oska öelda, kas te kujutate ette kui ilus see oli. Ehk Kaire ja Mai ja Age kujutavad, sest nemad võivad sellist vaatepilti iga õhtu enda Kose kodu aknast vaadata. Ma jooksin sõna otseses mõttes päikeseloojangu poole ja taevas oli tuhandeid kirevaid värve ja tee oli krobeline ja põllud olid lumega kaetud ja mu kõrvaklappides oli mingi hea The Killers ja peas olid head mõtted ja kopsudes külm õhk. Jalad liikusid omasoodu ja naeratus mu näol samuti.
Tagasiteel ootas mind järgmine ilus vaade. Kose oma õhtuses tulede säras. Kes oleks uskunud.
Kerge spurt, millele järgnesid venitusharjutused, kõhulihased ja jahe dušš koos uue seebiga.
Minu neljapäevaõhtune idüll. That's for sure, et selliseid õhtuid tuleb minu kevadesse veel mitmeid. Murilin, ma usun, et seda võib juhtuda isegi rohkem kui 3x, sest see aasta on tunne palju parem. (:

Täna me lähme Ergi aka Erko juurde ja homme tuleb Merilin mu külla ennast arendama ja siis me lähme lauluvõistlusele ja siis ma lähen Kaire sünnipäevale ja siis koju ja siis on juba pühapäev, millal me tantsime ja õpime ja oleme lahedad.

Päikest! (: