missing out the cracks in the pavement

Ma pole juba päris tükk aega üksi olnud. Nüüd on kõik läinud ja siin ma istun pakatades lugudest, mida endale pajatada. Alustan kuskilt päris kaugelt.

Neljapäevasel päeval käisin digimuutusin Kati-kiisu kodus tumepruunide juuste seest sinimustade sisse. Sel hetkel sain Kertult kõne, et Tõnis otsib mind, et mind oma sünnipäevale kutsuda. Loomulikult olin nõus, sest ometi oli meil Tõnisega kokkulepe, et sel aastal jälle.

Ühel hetkel saabusime Kertuga Tõnise koju ja pidu võis alata. Nii tore oli. Nende poiste kommentaarid on täiesti hämmastav kui naljakad. Meil Kertuga oli igal juhul küll lõbus. Tuju kerkis ning kell tiksus edasi. Vahepeal tegime Kaarli, Ergo, Erki ja Kertuga mingi väga imelikku ja spooky sõidu minu koju tubaka ja söe järele.
Ja loodan, et Erki teab, et ma plaanin teda veel tükk aega norida, sest ta ei näinud sel õhtu just kõige parem välja. xd
Ja Marten, anna andeks, et Sa sellise kohutava õhtueine osaliseks pidid saama. Ma pole elu sees nii rõvedat muna praadinud. xd Sel oli natuke liiga palju soola, sest kui ma seda maitsesin siis ma tundsin kuidas suus see sool põletas. Anna andeks. ^^

Ergo ja Kaarel saatsid mind mingi õhtul kell hiljem koju ja ma pole elu sees nii kiirelt magama läinud. Uksest sisse astudes polnud mul muud mõtet, kui et kiiresti tuttu, sest ometi oli järgmine päev ju kooli jaoks mõeldud. Enne uinumist märkasin, et olin oma telefoni ja mpka Tõnise juurde jätnud ja seega oli mu ainuke võimalus loota, et emps tuleb hommikul seitsme paiku tsau ütlema, sest ta läks reisile ära. Öö möödus unenägudeta ja hommiku suhtes oli mul õigus.

Kohe kui kuulsin ust kinni klõpsatamas, ärkasin ja hakkasin toimetama kuigi aega oli veel maa ja ilm. Kui ma hommikul endale munaputru meisterdasin, kulus mul enamik aega naermisele, sest Erki oli eelmisel õhtul ikka nii totralt feilinud. Selle vägagi õdusa varahommiku veetsin ma natukese söögi, purjakil tunde ja Internetiga. Kui kell oli piisavalt palju sättisin end kooli poole minema. Need neli tundi olid keerulisemad mu elus, sest ma kannatasin oma elu esimese pohmaka all. xd Aga õnneks ei olnud see midagi väga hullu. Ma tean, et koolis leidus inimesi, kellel oli veel hullem olla. XD (vihje)

Peale kooli kõmpisin koju ja külastasin hetkeks virtuaalmaailma. Kella kaheks läksin bussikasse, et seal Erkit kohata ja tema juurde "Shaun of the Dead'i" vaatama minna. See oli üks mu elu õudsemaid bussisõite, sest Erkil mu kõrval polnud just väga lõbus olla ja tema istus akna all. xd
Jotis hääletasime Siimu ja Ivari auto peale ning sõitsime Tadele ära.
Film iseenesest oli üsna psühh, kuid siiski oli nalja kui palju. Eriti naljakas oli siis kui Erki paps meiega vahepeal joinis. Gosh, tal oli nii nakkav naer. Nii lõbus oli. xd

Kella poole kuue paiku küsisin ma Impsilt, kes Kose poole hakkas minema, küüti. Sõit oli täitsa lõbus. Rääkisime rahvatantsust ja vastikutest inimestest. Jõudsime mitmete põnevate järeldusteni. :D

Kodus veetsin mõnusad paar tundi ja siis tulid Mari, Kertu ja Erki mu koju "Scary Movie 2" vaatama. Gosh, see ei ole normaalne film. xd Lõpuks nokkis kõigil suht ära ja siis oli koju ja magaminekute aeg.

Hommikul ärkasin kuuma õhu pärast enda juustes. Tüütu äratus, ülikange kakao ja passing. My cup of. Külalised ja Gepsipliksid2. Seejärel oli kell päris mitu ja ma hakkasin ennast Kertu sünna jaoks sättima. Sädelesin päris mitmes mõttes. Pole ammu ennast nii kaua millekski sättinud.

Olin Puravikus varakult kohal. Nosisin head ja paremat, lakkisin küüsi ning lõbustasin monosalatisõjaga sünnipäevalast.

Vaikselt tiksusid teisedki külalised Puravikku ja pidu võis alata. Nautisin enamasti Kerttu ning valge kure seltskonda. Seltskond oli super ning meeleolu ka. Korraks eksisin isegi tantsupõrandale ära, kus me Kertu ja Katiga näpureivi tegime. Imelikkus in action.

Nüüd on juba päris päev käes ja ma istun siin ja kirjutan ja naudin muusikat. Tunnen, et see blogipost oli väga veider ega taha enam pikalt kirjutada.

*Vahepeal tegi muidugi Ade minu tuju jälle nii heaks. Nii tore kui keegi vahepeal mõtleb mu pihta ja üritab mulle edastada mingisuguse hea emotsiooni. (: Aitäh. ^^

*Mul on üks asi, mida keegi ei tea. Üks inimene, keda ma igatsen, aga keegi ei oskaks vist isegi aimata, keda ma mõtlen. Ta isegi vist ei oska arvata seda. Nostalgia for old time's sake. Ja keegi ei teagi, kas seda igatsusepoissi on võimalik kuidagi ära saata. Ehk aja ja unustusega. Millal see veel juhtub?!

*Viimastel päevadel on mul selle raskesti kättesaadavusega mingi teema olnud. Aru ma ei või.

*Täna vaatas isegi see preili juukselakipudelilt mind etteheitva näoga.

Teisipäeval näeme. ^^

-Sus.