Not a day goes by. (:

Ja me käisimegi Ergo juures. Põhiliselt norisime seal Kaarlit ja vaatasime Scary Moviet ja Age punus mulle patse ja üks inimene oli oma kõige toredamas olekus. (:
Lõdisedes kõndisime Kerli ja Agega viimasele bussile ja läksime koju ära. Erki saatis meid isegi bussijaama ära. ;)
Reedel käisime muidugi kingitust ka ostmas Kairele. Meil oli Agega selline šopinguring ja origamiklubi. Olid igasugused kalakanad ja rohutirts-krokodillid ja kõrvadega linnupreilid. Kui Kaire kunagi näituse korraldab, siis näete.

Laupäeva hommikul selgus tõsiasi, et Merilin mulle külla ei jõua. Mis tegelikult oli natuke hea ka, sest toimetamisi oli oi kui palju. Mingi kell läksime Agega lauluvõistlusele, kus oli nii mitu liiga nunnut last. (: Ma imestan, et Age suutis taluda minu lakkamatud vadistamist. Vahepeal saatis Erki sõnumi ja uuris, millal ma talle kakaod serveerin. Ei osanudki esimese hooga vastata. Igatahes millalgi joinis ta meiega laulukat vaatama ja siis kõndisime minu koju ära. Mida rohkem ma lauluvõistlusel istusin seda veidramaks enesetunne muutus. Kodus selgus, et mul oli palavikupoiss külla tulnud. Täitsa 38.6. (: Aga ega sellepärast Kaire sünnipäev pidamata ei jäänud. Seltskond oli lõbus ja kõik läks ladusalt ja toredasti. Ma isegi jõin teed. ;) Ja vahepeal tegime Age, Ade ja Maarjaga juutuubi romantikanurga ja siis ma soovitasin Jason Mrazi paremaid palu Maarjale.
Ma istusin mitu tundi Kaire sünnal ideega, et läheks nüüd koju ära, sest enesetunne andis tõesti soovida, kuid ometi ei suutnud ükski vägi mind koju ajada. Kella ühe või poole kahe paiku pakkisime lõpuks Ade ja Agega pillid kotti ja jalutasime igaüks oma kodo.

Pühapäev on ju täna. (:
Ärkasin mittepalavikutundega, mis mind alt vedas. Pikutasin päris mitu tundi ja siis kutsus preili Kartau mind enda residentsi. Tantsima ma täna tõesti ei jõudnud, sest 38ne palavik ei kutsu eriti jalga kepsutama. Arvasin, et üle tee astuda ja Kairele külla minna ei tohiks olla tappev. Natuke ma muidugi eksisin, sest me Adega oleme suicide laughers, mis tähendab, et mul veab, et ma eluga pääsesin. Ikkagi hakkliha helistas Kairele ja ma ei märganud, et kookos mu brownie pealt maha libises ja see rasvane troll vigastas külmikut ja ma ju kuulsin küll seda hiidjänku lugu ja vene folkräpparid olid ja etno-konserv ja Ade oskab ju mingit korea keelt o: ja taignafeil oli ja ma kuulsin külmikut muusikat tegemas ja Ade tõepoolest kuulis, kuidas kohvikann viiulit mängis ja Erki oli isegi nii tubli, et tal oli päris endal meeles, et ta pidi mulle "Viimse reliikvia" täieliku versiooni tooma jnejne.
Vahepeal joinisid meiega ka Erki ja Ergo ja Mari. Mari kartis meid Adega. Ergol ja Erkil oli vist ükskõik. Ergo vähemalt küll naeris selle üle, kuidas meie naersime.
Pastat õgisime ka. Mina muidugi mitte eriti, sest toit ei tahtnud väga alla minna.
Nüüd ma igatahes kõmpisin tuimal sammul koju ja nüüd palavikutan siin edasi. Seltskond tegi mulle ainult head, arvaku te mis tahes.

Ja ma ei saaks oma saladuse üle õnnelikum olla! Kõik toimib ju. Natukenegi. =^.^=


Üks vägagi daamilik aitäh minu uuematele ja vanematele sõpradele ja hea uni teile kõigile silma sisse.
-Sus.

Kommentaarid

  1. :D:D:D Ma siiani naeran veel!!!

    VastaKustuta
  2. Heheheheahahahahahah:D
    Päris hea:D


    (aga saa terveks siis, eks!)

    VastaKustuta
  3. Oli küll päris hea. (:
    Ma arvan, et see oli üks parimaid niisamaõhtuid üle pika aja. ^^

    (muidugi saan ju. (:)

    VastaKustuta
  4. :)
    Muide, ma kuulsin ka tuttu minekut, kuidas külmkapp tegi imelikku häält. See meenudtas tõepoolest kellegi ulgumist/laulu, ma ei tee nalja. Imelik värk. Raudselt tema see oligi, kes kärsahaisu välja peeretas...

    VastaKustuta
  5. enne tuttu minekut*
    meenutas*
    :P

    VastaKustuta
  6. hahahah, Sa ainult kinnitad, et me Adega oleme tegelikult jumala korras. :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji