I wish that we could give it a go.

Esimeseks teemaks on ilmselt tantsulaager, mis kulges vägagi kenasti. Mulle fäänsis see vist isegi rohkem kui eelmine.

Esimene õhtu möödus Härra Henn Tiiveli kahetunnise trenni ja leboga. Hea seltskond ja tühi pilveke. Õhtul käisime võimlas väiksel peol, kus ma tekitasin endale kohustusliku vigastuse nagu ma tavaliselt enne olulisemaid tantsusooritusi. Peale kelmikat hundiratast libisesin mitte nii väga kelmikasse spagaadimoodiasja, mis tegi mu paremale jalale 1/o, aga see oli õnneks ainule mõneks ajaks.

Hommikul ärkasime kõik kell pool kaheksa Erki äratuse peale ning seejärel karjusime natuke ta peale ja magasime natuke alla pooleteise tunni veel.
Uuesti ärgates mõistsin, et minu vasaku jala põlvega pole lood üldse kõige paremad. See ei tahtnud üldse liikuda, valutamine paistis talle palju rohkem meeldivat. See otsustas, et laupäevane kepsutamine jääb minu jaoks vahele. Vaatasin viis tundi kuidas teised tuttavaid tantse õppisid ning taas hr. Henn Tiiveli õpetussõnu kuulasid.

Siinkohal tsiteeriksin toda härrat, kui ta rääkis Erki nii mitte väga sirgest kehahoiakust: "Kui Sinust praegu pilti teha, siis ei läheks albumi kaaned ka kinni."

Gosh, see oli kohapeal nii naljakas. xd

Õhtul oli "Tantsud tähtedega", millest ma ei saanudki osa võtta ja meie "Viimse reliikvia" vaatamine. Issand, see oli nii naljakas. Ja Erki, suuuuuur pai Sulle, sest Sa said suurepärase tööga hakkama. Montaaž oli suurepärane. Sa tead küll, et kõik fäänsisid filmi algust ja lõppu.

Seejärel toimus meie rühma rahvatantsijateks vastu võtmine. Andsime vande ning nosisime kommi. Nii tore. (: Me kuulume nüüd ka ühte suurde rahvatantsuperre.

Õhtul oli niisama väike disko, palju taarat ja ikka veel hea seltskond.

Pühapäeval õppisime ära "Merevalsi" ja tegime mingit väga imelikku pallitrenni, mida mingi Viljandi treener meile tegi. Otti emmest on ka kahju, sest see paljajalu ringi jooksmine ei lõppenud tema jaoks eriti hästi.
Lõpuks tegime koos selle sama treeneriga ka venitusharjutusi, mille käigus mina ja Kertu pmst terve aja Erki üle naersime. Erki ise ka nuttis ja naeris seal segamini ja torises, et tema üldse ei paindu.
Ja Kertu, kas Sa ikka teadsid, et see on see shin-do, mida me kunagi kehalises ka tegime?!

Seejärel koristasime klassi, pakkisime asjad ja sõitsime taas koju. Gosh, mulle ikka veel meeldivad need pikad bussisõidud.
Ja söök oli ka Tääksis vägagi maitsev. (:

Täna oli peale 9päevast nädalavahetust jälle kool. Tüütus jätkus samas vaimus, kuigi tänane päev polnudki kõige hullem. Ma olin täna jälle natuke iseenda sees ära. It helped me through the day.

Peale kooli tuli Merilin-Ingrid mulle külla. Sõime vinkupirukaid ja jõime ploomimahla ja kakaod. Ma avastasin, et peale meie eelmist suve ei suuda me enam kunagi klaase kokku lüüa ilma ühe kindla mõtteta. Selle ühe asjata, mida keegi peale meie ei tea.
Nagu alati satun ma kõige paremate juttude peale inimestega siis, kui ma neid bussi peale saadan. Nii ka täna. Olenemata sellest, et minu kodus suutis Merilin minuga natuke ka halbu uudiseid jagada ja mind kurvastada, sai ta siiski Kose vahel minu tuju parandamisega suurepäraselt hakkama. Ta meenutas mulle eelmist kevadet ja minu soove ja plaane. Ma panen need selle aasta plaani ka sisse. Kevad on nii lootuste aeg mu jaoks. Kevadel tundub alati, et kõik võib juhtuda. Niii mõnus. Täna oli minu esimene korralik kevadetunne.

Ma ei räägi teile, mille kõige jaoks ma täna Murakalt inspiratsiooni sain, aga ma usun, et peagi te panete seda isegi tähele. Üks osa sellest avaldub rahuloleva naeratusena mu näol.

Ja ma tean, et kui ma olen mingite aspektidega enda elus rahul ja tunnen nende üle rõõmu, siis muutuvad ka nukramad olukorrad päikselisemaks. See on selline hea doominoefekt, mis hakkab veerema, kui paar head mõtet suudavad Su peas natuke kauem püsida kui tavaliselt.

niheaonola.



-Sus.