ohboy! ma ei ole siin nii ammu käinud, et vahepeal on mu maailm jõudnud ennast peapeale pöörata. Seega otsige oma kõige suuremad kohvikruusid välja ja sättige ennast mugavalt sisse, sest sellest tuleb suure tõenäosusega üks pikk-pikk postitus. Mõned päevad enne oma 28 on 28th sünnipäeva, otsustasin ma lõpuks, et on aeg töölt ära tulla. See oleks üks väga suur vale, kui ütleksin, et see uitmõtte ajel tehtud otsus oli. Otse vastupidi. See on üks pika vinnaga otsus olnud. Väga pika vinnaga... Ja kindlasti mitte lihtsate killast. Eriti veel seetõttu, et ma olen alati mõelnud, et kes need inimesed on, kes ilma kindla follow-up plaanita töölt ära tulevad. See on minu jaoks täiesti müstiline tundunud. Kuid tuleb välja, et need on Susannad, kes on oma elus jõudnud sellisesse punkti, et nad tahavad, julgevad ja võivad taolisi otsuseid endale lubada. ( Disclaimer : see eeldab tegelikult aastatepikkust tööd, head rahaplaneerimisoskust ja eneseteadlikkust, et sellega päriselt toime tulla...
mis mõttes ei kuulu kuskile?
VastaKustutano ma olen kuulujutte kuulnud, et sjuusi astus kommunistlikust parteist välja ja on nüüd vaatet lindprii. Mis iseenesest ei ole muidugi väga kurb uudis, kuid loomulikult eks alguses tõmbab ikka seest kõhedaks ja veidi õõnsaks kui oled oma aja peremees.
VastaKustutaEi kuulu sinna kuhu ma kunagi kuulusin. Gängidesse, rühmadesse, ringidesse ja igale poole mujale.
VastaKustutaEks ta ole jah, Jaanis :D
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaJa alles oli see eraku jutt, et aitab õppimisse süveneda ja... kuule, otsusta ära, mida sa tahad
VastaKustutakullake:)
Kulla Mary, Sa paned praegu kaks väga erinevat asja ühte väga imelikku patta. (:
VastaKustutaKuuluvus ja kodus tuupimine ei ole päris sama.
nvm mu postitus, see on juba pikem jutt. ^^
jaa selles postituses tunnen ma ka end koduselt..paraku
VastaKustuta