triinu says (23:45): appi laamad on nii napakad *its* :D
Postitused
huumor.
susanna! says (22:16): :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D ma arvan, et Sa oled Tartu kõige naljakam inimene Su huumor sobib mulle :D triinu says (22:17): ma arvan, et ei ole, kuna sa tulid tartusse ja pakud tugevat konkurentsi :D damn, kes oleks osanud arvata, et maailmas leidub inimesi, kellele mu kohvri-huumor peale läheb. :D
Genereerime Triinuga tõlkeseminari stiilis norra keele koduse töö lauseid! Tuntud näitleja on tuntud. See, kes on näitleja, läheb kõige ees. Maailma väiksem suusataja läks kõige ees. DROP DEAD! XD (jah, te ei peagi naljast aru saama. aga me Triinuga siiski kukume laudade ja voodite alla naeru tõttu. vot tak!)
hah, ja ma hakkasingi asjalikuks. Ise ei suuda ka uskuda. Koristasin 3h korterit, mis isegi eriti sassis polnud. Pesin pesu, põrandaid, tegin riidekapi korda, pesin peeglit etc. Seejärel istusin oma rohelisse biinbäägi ja vaatasin "Rainmani" lõpuks ära ning siis lippasin esimest korda elus Siilu poodi, kus oli, erinevalt Kuu poest, väga meeldiv müüja. Siis tulin korterisse tagasi ning mõtlesin, et teeks pannkooke. Kuna ma tavaliselt alati retseptidega feilin, siis toppisin lihtsalt oma suva järgi kõik asjad kaussi kokku ning lõpptulemus oli ideaalselt magusad pannikad. Poole pannikaprotsessi vahepeal mõtlesin, et peaks ikka mingi soolase roa ka tegema. Siinkohal tuleb kuhugi linnuke teha: ma KEETSIN endale riisimögla. Jah, just nimelt. Kes mind vähe paremini tunnevad, ilmselt teavad minu suhet toidu keetmisega. Igatahes.. nii tubli olingi. Nüüd tuleb sellele home alone lebo nädalavahetusele joon alla tõmmata ja õppima hakata. Vene keel ja norra keel! yeeesss. Btw, see oktoo...
propeller.
Mõtlesin ja muretsesin, et mis ma siin Tartus üksi peale hakkan, aga nagu ikka leppisin ma faktiga, et üksindust nautida. Kes üksi olla ei oska, ei oska teistega koos ka. Alustasin hommikut lebo ja teleka ja asjadega. Siis mõtlesin kaltsukatretile minna, aga midagi ostuväärilist ei leidnud. Esialgu ei leidnud neid sekkareidki linna pealt üles. Kondasin oma kõpsudel mööda tänavaid instead. Siis tulin korra korterisse tagasi, istusin, tegelesin msni-lobisemisega ja kell 18:30 seadsin sammud Ekraani poole. Jah, ma käisin üksi kinos. Ekraan on niiiiiiiiiiiii armas kino. Tegelt ka. Sinna lähen küll tagasi. Seal isegi pole imelik üksi käia. Hoopis selline mõnus filmihuvilise tunne jääb, kui seal üksi istuda ja oma assotsiatsioone luua. Seda ma kordan, for sure! Social Networki käisin vaatamas muidu. Andrew Garfield. <3 Mm.. iseenesest mulle meeldis see film. Väga isegi. Aga see lõpp oli kuidagi liiga lihtne ja järsk. Ma olen ju puäntide fänn. *its* Aga jah, seal rõhuti rohkem protsessile...
kohvriga mees (läks) kohvriga mees.
Hei, paksud! Ma olen Riiast tagasi Eestimaa pinnal. Reis oli iseensest nii ja naa. Seminar oli natuke feil, aga see-eest saime kursakatega veidi bondida. Seminaril harrastasime me kas kõrvade teritamist või mute'i peal naermist. Esimesel päeval naerutas meid lepardimustrilise pluusiga kogukas daam Hanna ees ning meid Triinuga muidugi naerutas kõik muu ka. Teisel päeval pidime me Triinuga ära lämbuma feiknaeru ja tõlkefeilide kätte. Raske oli. :'D Kolmapäeva õhtul jõudsime peale 3 tundi ja 50 minutit Riiga, viskasime asjad hostelisse, kus mina isiklikult jagasin tuba kahe Leedu tüdrukuga, ja läksime linna peale kolama. Kõigepealt kondasime kaheksakesi koos ja otsisime kohta, mis tunduks piisavalt äge, et sisse minna, aga peale mitmetunnist rännakut jäi selline koht leidmata. Neli meist läksid tagasi hostelisse ning 4 vaprat - Triinu, Marit, mina ja Marianna, jätkasime otsinguid. Peale vestlust mõne kohaliku noorega lõpetasime ühes väga pika nimega kohas, mis asus Peldu ielal....
atmosfäär.
Oeh, ma olen jälle koos oma vana sõbra Erich Maria Remarque'ga. Ma armun temasse ikka ja jälle. "Viimaks ometi üks tütarlaps, nagu olema peab, ilus, loomulik, ja mis kõige olulisem, atmosfääriga," - ta jättis lause pooleli - "kas sa ülepea tead, mis on atmosfäär?" "Õhk, mida autokummi pumbatakse," selgitasin sapiselt. "Muidugi," ütles ta haletsevalt ja põlglikult, "õhk muidugi! Atmosfäär, aura, sära, soojus, saladus - see, mis ilu tõeliselt hingestab ja elavaks muudab - aga miks ma seda räägin, sinu atmosfäär on rummiaur - " :'
Mul on taskus delfiinid... (õnnelikud)
Praegu on selline aeg, et ma ei julge seisma jääda.. kardan, et see lakkamatu viitsimine ja teotahe kaob ära. Ta võiks veidikeseks jääda, seltsi pakkuda. Siis ma isegi kirjutaksin ja loeksin ja haaraksin kõike tarkust endaga. Muidu läheb ka hästi. See nädalavahetus mõjus mulle jubemeeldivalt ja tänane presentatsioon oli veldig bra! Käisin täna raamatupoes tiksumas. Tore oli. (: Vaatasin, et seal on hässsti cozyd aknaalused istumiskohad, kus võiks ju kõige kallimaid raamatuid lugemas käia. :) Toiduostoksil käisin ka ja see kujunes tavapärasest nauditavamaks. Ja Tartu kodu oli ka nauditav.. olin usin ja tegin süüa ja tegin isegi oma ndebele keele uurimuse ära. Käisin blogiposti kirjutamise vahepeal uue päeva horoskoopi lugemas: Uus intellektuaalne väljakutse paneb sinu vaimu proovile. Õnneks on sul varasemaid kogemusi, millele toetuda. Aktiivne eluvaade tuleb samuti kasuks. that's what I'm talkin' 'bout. Tegelikult tahtsingi asjad paari sõnaga kirja panna. ...
kõik on hea ja veel parem.
Olin eile tunnistajaks kahe sõbranna taasühinemisel. See oli päris õnnelik kohtumine. Need olime ju mina ja Mürka. Kohtusime pealinnas, seal kus talle meeldib. Järelikult kodus. Tegime kiire ostoksi ning läksime mu venna juurde, kus timbulimbud catch-up'ida said. Seal ennast ilusaks tehes rääkis ta mulle ühe loo ka, mis põhimõtteliselt ütles mulle, et minu helesinine unistus on täide läinud. Ta arvas, et see lugu teeb mind kurvaks, aga kõik oli otse vastupidi. Kõik tundus järsku ideaalne. Ühel hetkel, kui me tundsime, et me oleme piisavalt kenad, läksime me Vice'i, mis lõpuks kujunes lihtsalt tõsiseks kose peoks. Üks hea pilt sai ka selle õhtu jooksul jäädvustatud - mina, Migga, Merilin ja Caroline. Punahuulsed bestikad. Eks varsti näete. Õhtu mööduski enamasti Vice's. Kuskil enne kolme liikusime tõsiselt ülerahvastatud Levvi, suures segaduses töllerdasime seal veidi ringi ning jõudsime Muriliniga hoopis järeldusele, et Hess sounds like a plan. Mõeldud-tehtud. Üks igati as...
like a liftime.
Sammud. Istumine. Naeratus ja Susanna katkestamatu babble. Kas teate seda tunnet, kui maailm kõik ümber seisma jääb ja üks hetk tundub suht lifetime? Ma küll tean. Vaatasin neid tõllaratastest pupille (itsitasin omaette ühe selle quote'i peale) ja monkeys in my heart were rattling their cages. For thirty whole minutes. Ma tükk aega mõtlesin, kuidas see siia kirja panna, et ma teaksin ja nüüd kukkus nii välja. Nõrk, aga vähemalt olemas.
Suss ja mingi poiss peavad vene keeles kirja panema üksteise välimuse ja siis nad küsisid üksteiselt järjest, et mis pikkus ja mis figuur ja millised silmad ja etc. Poiss: Milline figuur sul on? Sus (suht casual-usualilt, ilma mõtlemata): täidlane. Poiss: Kindel v? :O:O (ohjah, you should've see his face. see oli niiiiii naljakas. :D ja siis ta kirjutas sihvakas. :D)
let you're dreams flood in
ma nägin täna niiii imelik-õudset unenägu. See oli ilmselt inspireeritud ühest Grey Anatoomia osast. Ma ei tea, kas te teate seda. See, kus on see naine, kes on kogu aeg hästi õnnelik ja siis tuleb välja, et see lakkamatu õnn on ainult ühe mingi kasvaja pärast. Ja siis ma täna unes nägin, et avastati, et ma olen ka õnnelik ainult sellepärast, et mu mingil ajuosal on midagi viga (sorri, ma pole terminoloogiaga kursis.) ja siis ma pidin opile minema. Ma seda enam ei näinud, kuidas ma opile läksin, aga ma olin nii kurb kui üks õnnelik inimene olla sai. Mul oli niiiiii kahju, et ma polnudki kunagi päriselt-päriselt rõõmus ja cheery olnud ja et edaspidi ma ei saanud seda olla ka. ilus mõte, millega hommikut alustada. (: aga ma ei tea.. mul on vist siiani ajuga midagi, sest mul on endiselt hea tuju. :D
minu pesa. (:
Minu pesa. (: (tulukesed annavad päriselt mu pimedas toas rohkem efekti, aga timbulimbu on ikkagi.) Mu sõbrad on alati minuga. (: Dream-catcher. *süda* öökapiraamatutpole. Püüdsin sügist täna enda lemmikul vahtrapõllul. (: Vabandan piltide kvaliteedi pärast, aga ma tõesti ei viitsinud siin õhtuhämaruses jännata, tahtsin lihtsalt miski ära jäädvustada. Teinekord teen korralikumalt. (:
and I want to invite you.
Nädalavahetus on olnud küllaltki kodukootud kui Age sünnipäev ja suvikõrvitsa söömine Jaanise juures välja arvata. Age sünnipäev oli mõnus ja hubane. Enamasti hängisin enda taunost sõbra Erkiga ja vahepeal lobisesin Ergo ja Kaalri ja Age ja Kairega ka. Ma arvan, et sünnipäeva maskotiks oli viirpapagoi Alejandro, kes nüüd Villu omandiks on. Nofi juures oli lihtsalt segane seltskond ja kaardimäng. :D + tõsiasi, et Imps suutis väga legendaarselt pitsi ära lõhkuda ja Ras suutis üsna kelmikalt kaardimängu kaotada. :D Täna olen kodus passinud ja isegi õppinud ja filmi vaadanud ja Gossipiga jälle algust teinud ja muidu äge olnud. Nüüd ma suren igavusse, aga elan üle.. Homme hommikul lähen taaskord 8:45 bussiga Tartumaale ja käin ilusti koolis. Tegime Triinuga pakti, et see kes järgmisel nädalal rohkem koolis käib, võidab. :D Muidu on tegelikult küllaltki melanhoolne nädalavahetus olnud. Suht üksi ja oma mõtetega, aga äkki ongi parem. Sain paar ideed juurde ja ehk törtsuke julgust ka. ...
Plaan selleks reedeks: hommikul ärkan, teen ära enda yrkenite jutu, käin Konsumis ostoksil, nolifin ning seejärel üritan ennast arvestatavalt ilusaks teha, et siis pealinna Age sünnipäevale minna, et siis hiljem koju tulla ning uhkes üksinduses selle pehme teki varju magusasse unne vajuda. (: vat nii. Kui Kosel sõpru pole, siis tuleb ise nende juurde minna. pea on mõtteid täis. kas sa nüüd tead? või olen ma paranoiline? (võinoh, seda olen ma nkn. :'D) kes sina oled? kuidas sa mulle vastaks, kui ma küsiks? kui kaua ma sind näinud pole? kui kaua ma sinuga ennast lihtsalt pisarates laua alla pole naernud? mõtlen, et sul on ilus olla. kuidas sa reisil hakkama saad? kuidas sa oled mõelnud kõiki neid asju, mis sa öelnud oled? mõtlen, et mu mõtetes on nii palju sinasid. jah, öö liialdab. läksin tuttu.