If roses are ment to be red

Eile oli selle nädala teine ja viimane koolipäev. Luksus. Mõttetud tunnid ja kevad.
Peale kooli tulime Erkiga minu koju olematut kakaod jooma. Tulime koos Mari ja Katiga. Minu ja Kati maja kohtumiskohal läksid kõik oma teed.
Peale umbes tunni ajast tola mängimist läks Erki aga end Tade koju ära ja mina läksin virtuaalmaailma hängima. Kohtasin seal Ann Mareeni, kes tegi ahvatleva pakkumise õue minna. Käisime Kose ostlemiskeskuses ja Maru ostis jäätist meile. ^^ Mammut nägime ka ja kallistasime teda hästi kõvasti ja hoidsime ta saladust.
Seejärel tulime Meeriga minu koju ja lobisesime ja mängisime Eesti Mälumängu natuke.

Kell viis kakskümmend pidin ma Katiga kohtuma, et laulma minna. Ta kõndis mulle vastu suur hõbedane karp käes ja minu suurimaks üllatuseks ulatas ta selle mulle ja ütles, et ma selle koju viiksin. Ja viisingi. Mäletate, kui mu sünnipäeva paiku täitis Miq minu sees elava tillukese lapse unistuse? Aga kas te seda teadsite, et mul oli selliseid unistusi 2 tükki. Kati täitis nüüd teise. (:
Mul on nüüd uus sõber, kelle nimi ei ole Lupe. Ta on totaka õnneliku naeratuse ja kuldsete kiharatega preili, kellel on täpselt selline tasku ja traksidega kleit nagu mulle meeldib. =^.^=
Minu suurimad kummardused mu uue parima sõbra loojale! Pai. :)

Laulmine kulges ilma suuremate viperuste ja naljadeta. Väga mööda ei läinudki seekord. Ainult mõned kohad. Proovi ajal uurisin maad ja otsisin õhtuks tegevust. Ergo leidiski mulle õhtuks tegevust. ^^
Lippasin laulmast koju, helistasin Agele ja tegime plaanid. 20:38 istusime juba Age ja Kerliga oma tavapärastel kohtadel seal tavapärases bussis. Kertu koha peal istus seekord mingi võõras tädi. :(

Kõmpisime läbi sopase Uuemõisa Tadele. Köhisin ja naersin Kerli üle terve tee pmst. Tee peal kohtasime Erkit tema punase Ferrariga, mille aknast ta meile tillukese võtmekimbu ulatas, et me saaksime tema residentsi suunduda. Läbi pika sopase tee jõudsimegi lõpuks elusate ja tervetena kohale. Erkile me pärast ei julgenud ust lukust lahti teha. xd
Varsti tuli juba inimesi rohkem ja erinevad seltskonnad leidsid õhust jutujärje. Kui Merilin ja Meelis saabusid kutsus Murakas mu kööki, kus ma olin sunnitud temaga koos tipsutama. Väiksed siidrid ja portvein. Päris kange kraam, ma pean tunnistama. :D Rääkisime Meriliniga koolijutte ja... XD

Vahepeal saabusid Ade, Kaire ja Mari. Järsku tuli Kaire minu juurde ja sosistas mulle kõrva sisse, et ma temaga kaasa läheksin. Sulgesime ennast neljakesi Erki tuppa ning juba me mekkisimegi seda absinti, mis Kaire sünnast üle jäi. Peale kahte lonksu oli seest soe ja ma naasesin veidikeseks köögiseltskonda. Peagi läksid Merilin ja Meelis edasi uuele üritusele ning meie läksime piibutama. Peale väikest piipu, Kaire feili ning hiiglaslikke viineripirukaid avastasime, et kõik lihtsalt olid juba ära läinud. Istusime Ade ja Kaire ja Mari ja Erkiga Erki toas ning hakkasime laulma. Nalja kui palju. Kaire jauras viiulisoolosid, mina teist alti ja Ade laulis nagu kord ja kohus.

Kuskil kella kolme paiku said laulud otsa. Enam lihtsalt ei tulnud ühtegi pähe. Tuli hakata mõtlema, kuidas me koju saame. Peale mõnda telefonikõne selgus, et autoga kindlasti mitte, sest keegi ei olnud valmis meile järgi tulema. Bussini oli veel päris mitu aega ning enne seda oleksime me tahtnud ka kodus olla. Seega jäi üle kondimootor. Pool neli seadsime Ade ja Mariga sammud teele. Minu põhiline sõber sellel rännakul oli mu telefon, mis oli mul terve tee käes helkurieesmärgil. Teel kuulsin lugusid pugikuu õgitõvest ja vaatasin kuidas Mari kükitavat mannatera mängib. Meeri, mõtle positiivselt! (: Süstisime Adega Marusse meie piiritut entusiasmi. Kose poole jõudes selgus, et me oleme täitsa korralikud ititibid (btw, seda sõna on jumalast keeruline korralikult välja hääldada xd) ja, et nii mitu kilomeetrit kõndida võib olla jalgadele täitsa kurnav. Eriti kui vahepeal spurtida.

Üsna täpselt tunni ja kümne minuti pärast potsatas mu pea patja ja juba ma magasingi koos oma jalutamisest pähe tekkinud lokkidega.
Hommikul ärkasin Kati kõne peale, sest ta hirmsasti tahtis mulle pannkooke tuua. Okei, tegelt ta tahtis oma rahvariideid, aga see teeb sama välja, sest nad Keijoga tõidki mulle pannkooke ka. (:
Hommikusöök oli seega maitsev ja toekas. Mitumitu tillukest maitsvat pannkooki, maasika toormoos ja kruusitäis piima! yummie.
Siis ma käisin ühes kiires pesus ja siis ma trükkisin blogi ja nüüd peaks hakkama kas pluusi triikima või natukene pikutama. Mõlemad teod tahavad tegemist. Ning seejärel tantsulkatama Uuemõisa. Esinemine ikkagi ju. Memmedel on sünnipäev või mingi muu pidu.

Aga mis me täna teeme? Koduse õhtu või?
Gosh, täna ma võib-olla isegi lepiks ühe koduse õhtuga.

Näeme-teeme-tantsime.