Simmo, c'mon!

Oli üks neljapäevane õhtu, kui järsku kostis uksel koputus. Tuli Kertu. Kostis teinegi. Tuli Mari. Kolmanda koputusega saabus Triinu ja siis neljandaga Kerttu ja Mammu tuli selle viimase viiendaga. Triinu ja Mari valmistasid meile 2 pakki maitsvaid pelmeene ja rüüpasime limonaadi ja emps tõi veel poest krõpsu ja muud paremat. Meil oli tüdrukute säästuõhtu. Pidime "Seksi ja linna" vaatama, mis sest, et pooled meist seda juba näinud olid. Siiski-siiski. Vaadates selgus tõsiasi, et tegelaste hääl liikus palju kiiremini kui nende suu. Film muutus ebahuvitavaks.
Tükk aega nuputasime, et mida muud vaadata. Ideid ei tulnudki. Alustasime "Superbad'ga", kuid see oli liialt mõttetusi täis videotükk.
Viimasel hetkel enne kümmet otsustasime poodi lipata ja miskit head osta. Mõeldud-tehtud. Peale seda kõmpisime minu juurde tagasi ning filmivaatamiseni me enam ei jõudnud. Nüüd lülitusime lobisemise lainele. Vaatasime paari naljakat pilti ja mõnda veel naljakamat videod. Kui trükite otsingusse: Erki Nool, Achmed the Dead Terrorist või Kümme, siis saate ühineda väikese osaga meie huumorist.
Mingil hetkel kadus iga pliks kuhugi oma koju ära ja jäime alles ainult mina ja Triinu. Pugesime suht ruttu teki alla, kuid lobisesime kella neljani. Tore oli.
Hommikul ärkasime nii üheteist paiku ning mina hakkasin asju pakkima. Triinu pakkus mulle niisama seltsi. Kell kuus õhtul pidin olema platsi peal bussis, et Kolgasse vurada. Ja kui nüüd aus olla, siis seda ma ka olin. Tantsulaagri esimene õhtu algas kahetunnise trenniga, mis oli meil, noorterühmal ja Kapakul koos. Nii lahe oli. Meil toimus kogu aeg partneri vahetus. Niiii naljakas. Nende Kapaku meestega on ootšen harašoo polkat keerutada. Vilumuse värk. Peale trenni oli kiire dušš ja puhkus. Nii hea oli olla peale trenni ja puhata. Õhtu viisime öösse mõne maffia mängu ja lauluga. Meie õhtu tegi üks soprani haigust põdev Kapaku tädi, kes tegi täiesti hämmastavat häält. Ta kiljus terve õhtu enda läbilõikava häälega, kui Nofkat ja Impsid ja Tiksid ja Kiksid ja Peebud ja muud loomad seal laulsid. Ma pole elu sees koledamat asja kuulnud, kui see tädi. Aga noh, otsa see õudus lõpuks sai. Mingil hetkel läksime meie oma kõvade mattide peale magamiskoti alla ja uinusime. Peebu voodiks oli tol ööl üks üsna pehmeks joodud tool, ma arvan. xd
Hommikut alustasime riietumise ja meeldiva hommikusöögiga. Seejärel ootas meid ees kolmetunnine trenn koos Andi ja Kariniga (kui ma nüüd nimedes just ei eksi). Andi kõige tihedamini lausutud viga oli: "Aa, oih. Minu viga!" Nii et te võite arvata, kui selgeks me tema käe all tantsud saime, aga siiski. Abi saime me nende mõlema käest päris palju. Päeva lõpus said nad teada, et see oli meie rühmal alles neljas proov ja siis nad mõistsid miks me kõike lennult ei haara. Andi tegi meile trenni alguses väikse hoiaku ja sammu koolituse ka. Minu arust oli naljakas. Selle kolmetunnise trenni lõpus jooksime me samuti kiirelt kergesse pessu ja siis sööma. Tunnike puhkust, mille me veetsime magades ning siis jälle trenni rõivastes tagasi saali. Jätkasime nende samade tantsudega ja saime vatti missugust. Trenni lõpus arvas Kadri, et oleks tore filmida ka, aga õnneks me ise seda videot veel näinud pole. xd
Sellega sai tolle päeva tantsuosa läbi. Meid ootas ees ekskursioon Kolga mõisa. Ega me eriti minna ei tahtnud, kuid kui me kohale jõudsime, siis uudishimu kasvas. Algus oli paljutõotav. Lubati igasuguseid kummituslugusid jms. Kõndisime mõisas ringi ning ühel hetkel nägime valges pitskleidis punapäist naist. Minu arust nägi ta ilus välja. Saate ikka aru, et ta oli sinna palgatud kummituseks, eks? Tädi oli ilus, aga meie nö giid rikkus kõik ära, kui ta taskulambiga tema poole näitas ja lausus: "Mida te küll seal näete? o: Mina küll midagi ei näe. O:" Vähe ei ajanud närvi ju. Nii üle ikka ei mängiks. xd
Mõis ise oli ilus ja mul polegi olnud võimalust külastada lagunenud mõisa kottpimedas, nii et.. Olen jälle ühe kogemuse võrra rikkam.
Tagasijõudes oli meie noorte-noorterühmal hirm naha vahel. Kartsime rebaste retsi. Olime asjast pisut valesti aru saanud. Arvasime, et noorterühm hakkab meile piinud tekitama, kuid tegelikult tegi hoopis Kapak meile mõlemale. Õnneks ei olnud see rets sõna otses mõttes.
Mängisime "Rooside sõda". Deem, me panime kinni selle! Tahtsin täiega millalgi "Erki Nool" vastata, aga ma ei leidnud õiget hetke. Meilt küsiti varrega tööriistu ja marju, mis kasvavad eestis, aga pole punased ja siis küsiti väikseid ruume ja asju, mida on seitse ja muud sellist. Suht lahe oli. Lõpumängus olid Kaire ja Mehis, kes said kahe peale kokku 35p. Hea töö! Kapak oli veel igasuguseid reklaame välja mõelnud ja muidu aja tihedalt sisustanud. Äge oli.
Õhtul otsustasime Mammuga rahva kokku ajada ja mängida "Armukujude pargis". Nalja nabani. Ma ei räägi teile mängu pointi, sest see on üks nendest mängudest, mida saab ühe korra elus mängida, aga ma tõotan teile, et igav seal juba ei hakka. Need emotsioonid, mis seal toas olid, olid maksimaalsed. Pole ammu sellist karja inimesi niisama lihtsalt lõkerdamas näinud. Me ju lausa karjusime naerda. Vapustav oli, aga otsa sai.
Tegime väga lühidalt seda ka Kapaku omadele, aga nad on vanemad ja ei mõtle nii õelaid mõtteid, kui meie. xd Seepeale tegid vanad meie rühmadele jälle ühe võistluse. Üks oli see, kus me lamasime maas kõrvuti nagu silgud karbis ja pidime veeretama juustu ühest rea otsast teise ilma käsi ja suud kasutamata. Selle me panime täiega kinni. Teine ülesanne oli õllepurk transportida rea teise otsa, kasutades ainult kaela. Seal jäime toppama ja kaotasime. Kuigi võitjad olime üldkokkuvõttes me ju kõik. Millalgi läks hulluks peoks ära, aga me Mammu ja Mehisega hängisime niisama ja rääkisime ilmaasju. Nägime inimesi väga erinevates seisundites. Oli koledaid, naljakaid ja kolenaljakaid vaatepilte. Ühel hetkel ilmusid kõik meie toa omad järsku sinna tuppa ja pakkisid ennast magamaminekuks sisse. Ja nii oligi. Tuled surnuks ja uni silma.
Pühapäevahommikune trenn oli samuti segatrenn, kus tegime tihedat partnerivahetust. Antsuga hüpakut harjutada oli üsna naljakas. Ta on ju kaks korda nii pikk kui mina. Saabus ootamatu hetk, mil me pidime kõik oma tantsud Kadrile ette tantsima. Meie rühm pelgas seda pisut, sest me polnud veel eriti pädevad, aga esimese korra tegime tantsud niiviisi, et meie rühma tüdrukud ja noorte poisid ja vastupidi. "Rannavalssi" keerutasin Miggaga ja "Tantsupeole" Antsuga. Äge oli tegelt. Lõpuks tegime kõik oma paarilistega läbi ja teate mis? Palju paremad olime. Meelde hakkas jääma. Kõige ägedam oli see kui me proovist ära läksime ja siis ma kuulsin meie rühma noormehi selja taga rääkimas, et "ohh, normaalne. meil tuli juba palju paremini välja.." See tegi minu tuju ka paremaks, sest see andis märku, et neile ikka meeldib ju. ^^ "Oige ja Vasemba" õppisime ka uuesti ära, btw. xd
Kell mingi asi pakkisime asjad ja sättisime toad korda ning läksime bussi ära. Sõit kodu poole võis alata. Mul oli nii hea tantsutuju, et mina oleksin vabalt veel läinud kella viiesesse proovi ka, aga jah, seda meil seekord ei toimunud. Kahju iseenesest. Seltskond on ju vapustav, kes neist ikka tahaks kaua lahus olla. ^__^
Pühapäeval koju jõudes langesin jalalt ja magasin päris hea mitu tundi. Mingi hetk ärkasin natukeseks ning "Tõehetke" ajal magasin ka. Ärkasin tantsusaate ajaks ning seejärel uinusin taas. Pole ammu nii palju maganud ja mul pole mitte kunagi nii palju lihaseid korraga haiged olnud. Nüüd hakkan vaikselt paranema, aga pühapäevane päev oli õudne. Ma peaks ikka harjutama ennast selle venitamise mõttega.
Esmaspäeval pakkisin õpikud ning asusin kooli poole teele. Suhteliselt keskmine kool oli. Meil oli loeng ka. "Reklaamiööstuse köögipoolel". Mulle meeldis. See Ants Lusti rääkis üsna köitvalt ja huvitavat juttu. Ta rääkis meile enda kooliajast ning kirjeldas, kuidas toimub reklaami tegemine ning näitas mõnda paremat klippi.
Peale seda loengut lippasin koju ja siis lippasin poodi ja siis kokandusse ja siis Mürkaga Kosele hängima ja siis laulma ja siis koju. Laulmas oli lahe. Meid oli küll vähe, aga kuidagi äge oli. Sepp rääkis ka nii naljakat juttu ja siis ma seal köhisin ja naersin endaga võidu ja vahepeal laulsin ka. Kodus ootas mind 60lk ajalugu, millega ma ausalt öeldes eriti ei tegelenud.
Täna oli äratus kell 5:37 ja ajalooõpik oli mu parim sõber. Ega ma palju süveneda ei viitsinud, aga sirvisin enamiku ikka läbi. Töö läks üsna hästi. Jälle sain ma täpselt selle teema, mida ma tahtsin. Selle teema, millest ma just vahetunnis olin rääkinud, et ma tahaks.
Tekstiõpetuses oli loovkirjutamine. Imeline. ^^ Kirjutasime teemal "Saatuse sümfoonia". Ma kirjutasin ühest punase taftkleidiga daamist. Ma arvan, et ma tahaksin temaga päriselt ka kohtuda. Eks ma kunagi, kui ma selle juttu valmis saan, poetan selle siia ka. Teisest tekstiõpetusest läksime me lastekoori, mis tähendas üsna nõmedat lauluproovi, aga ellu ma jäin. Peale seda läksin otse ÕOVsse, mis oli täna üsnagi huvitav. Rääkisime Annega, kuidas meie koolil pole ühtekuuluvustunnet ja õige kah. Kahju iseenesest, aga vähemalt ma tean, et teatud hulk inimesi on väga ägedad. Ja mul on nii hea meel, et Anne ikka ja jälle seda moeshow ideed kiidab. ^^ Kell viis läbi jõudsin sealt koju, sõin kõhu täis ja siin ma nüüd olen.
Puhkan natuke, loen ajaloo ehk läbi ja siis kell kaheksa on lauluproov. Seda ma juba ootan, sest eile oli küll naljakas. ^^
Lobisemisteni.

Ja kui te näete kuskil ühte väga huvitavat ja lahkeilmelist punases taftkleidis brünetti tädi, siis andke talle mu aadress ja öelge, et ma ootan teda. =^.^=