Poevitriinis ärkavad ellu poiss- ja tüdrukmannekeen...
...ning tahavad kokku saada.
Teate seda onu, keda Tõnis Mäeks kutsutakse?
Mina tean, aga kahjuks ei tunne. Jätab endast hämmastavalt hea mulje. Ma tsiteerin teda natuke ja jagan armastust.
""Looja, hoia Maarjamaad" ehk "Palve" sündis nii, et meil oli Ultima Thulega kontsert Linnahallis ja mul tuli äkki idee, et peaks kontserdi lõppu panema ühe loo veel. Lisaloo.
Rääkisin sellest bändile ja poisid ütlesid, et Mäks, ära jumala pärast tee, sellest tuleb vaid paksu pahandust. Ma saatsin nad kõik kukele ja tegin ikka. See oli nii üle-mõistuse-tunne, kui äkki kõik need 4000 inimest püsti tõusid. Ja siis ma nägin sedasama pilti, mida 15-aastasena olin unes näinud. Et ma olen valge klaveri taga, valge pintsakuga, laulan oma laulu, rahvas tõuseb püsti. Ja üksteise järel süttivad pisikesed tulukesed..."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher
See on ju samasugune tunne nagu siis kui me oleme hästi kaugel. Kuskil maailma lõpu lähedal. Ja siis me laulame terve pika kontserdi ja sinna lõpu selle verdtarretava "Palve". Ja siis publik plaksutab meile (missest, et me ju hästi ei oska) ja plaksutab veeel. Nad plaksutavad nii kaua kuni me tagasi tuleme ja seda sama laulu veel laulame. Me laulame ja ma tahan nutta ja see tunne on kõikvõimas. Mitte keegi ei saa seda mitte kunagi minult ära võtta. See kõik tänu Tõnisele. Ta kinkis meile selle laulu, ta kinkis selle hetke. Ta muutis meie kõigi olemused pahupidi. Ta tegi meid headeks inimesteks.
"Kui homme saabuks maailma lõpp, istutaksin täna veel ühe puu."
15. novembri AK lk. 9
See on selline idee, mida võivad ainult Tõnis Mäed mõelda.
"Kui suvel Jõhvi kirikus esinemas käisin, oli seal üks kellalööja Luise. Laiades kulunud dressides, mustade juuste ja läbitungivate nõiasilmadega kummaline naisterahvas. Ja ütles: "Teadsa, maestro, ma tegin sulle praegu ühe tšeiku." - Oot-oot, misasja? - "Tšeiku tegin. Ma loen sulle ette." Lugeski:
Sinisel lumel lamab hõbedane hunt.
Kurgus vahutab rubiin.
Tõuse, mine. Sina jääd elama.
Sureb tapja.
Ütlesin, et see on ju haiku. "Haiku, jah, muidugi. Seda loetakse siis haiku, jah? Mitte tšeiku?" Sellisest inimesest tahaks filmi teha - vana hing... Jaapan!
Mis Jaapan... Eesti!"
"Tõnis Mägi - Müüdud naer" Berk Vaher lk.192
Minule kui tulihingelisele haiku fännile läks see koht hinge. Sinna sügavale minu sisse. See küll pole klassikaline haiku, aga see on selle tädi ja Tõnise haiku. See on elu.
"40ndate lõpus maha jäetud elamine... Kaminasimsil on liivakell - selle tõmbab mees aegluubis telkmantli siiluga maha ning ümber oma keskme keeredes kukub see aeglaselt põrandale, lendab miljoniks killuks. On kahju, aga samas tunne, et korjaks selle liiva kokku ja teeks sellest midagi jäävat..."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher lk. 144-145
"Oled ostnud pileti lõbustusparki. Kogu raha eest ja kõikidele atraktsioonidele. Bravuurne muusika, keerlevad rattad, klounid, suhkruvatt. Lasketiir - lased kümnesse ja saad auhinnaks suure roosa sea."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher lk.121
"Mäletan, et ema luges mulle kord muinasjuttu alligaatorist. Küsisin, et kes see on ja kus ta elab. Ema vastas, et alligaator on krokodill ja elab meres. Niisiis otsustasin minna mere äärde krokodilli otsima. Kogu Merivälja aeti üles mind otsima. Lõpuks leiti umbes paari kilomeetri kauguselt teerullil istumas. Suur sai käes.
See oli elu ilusaim aeg, täis adru ja tõrva lõhna. Meelde on jäänud, et kogu aeg justkui päike paistis."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher lk. 39
Kui ma jätkan, siis ma lõpetan siin sellega, et ma trükin terve selle raamatu siia ümber. Ta on imelik mees, sest iga tema sõna tundub mulle huvitav. Kõik on oluline ja kõik muutub minu moodi heaks. Ma usun temasse. Üks vähestest inimestest, kes suudab ainult sõnadega mind nii palju mõjutada. Mõelge, mis siis veel saab, kui sõnadele viis ka lisada. o:
Kuigi mul on kahju, et ta ei mõista eesti rahvatantsu, aga vähemal ta mõistab kõiki muid tõelisi asju.
"Hea on istuda vana Hermanni taha ja klahve klõbistada. Mõnikord ta vestleb minuga. Ja neid jutuajamisi ei unusta ma mitte iial. Tore oleks, kui mõni teistki ei unustaks..."
15. november AK lk. 9
Teate seda onu, keda Tõnis Mäeks kutsutakse?
Mina tean, aga kahjuks ei tunne. Jätab endast hämmastavalt hea mulje. Ma tsiteerin teda natuke ja jagan armastust.
""Looja, hoia Maarjamaad" ehk "Palve" sündis nii, et meil oli Ultima Thulega kontsert Linnahallis ja mul tuli äkki idee, et peaks kontserdi lõppu panema ühe loo veel. Lisaloo.
Rääkisin sellest bändile ja poisid ütlesid, et Mäks, ära jumala pärast tee, sellest tuleb vaid paksu pahandust. Ma saatsin nad kõik kukele ja tegin ikka. See oli nii üle-mõistuse-tunne, kui äkki kõik need 4000 inimest püsti tõusid. Ja siis ma nägin sedasama pilti, mida 15-aastasena olin unes näinud. Et ma olen valge klaveri taga, valge pintsakuga, laulan oma laulu, rahvas tõuseb püsti. Ja üksteise järel süttivad pisikesed tulukesed..."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher
See on ju samasugune tunne nagu siis kui me oleme hästi kaugel. Kuskil maailma lõpu lähedal. Ja siis me laulame terve pika kontserdi ja sinna lõpu selle verdtarretava "Palve". Ja siis publik plaksutab meile (missest, et me ju hästi ei oska) ja plaksutab veeel. Nad plaksutavad nii kaua kuni me tagasi tuleme ja seda sama laulu veel laulame. Me laulame ja ma tahan nutta ja see tunne on kõikvõimas. Mitte keegi ei saa seda mitte kunagi minult ära võtta. See kõik tänu Tõnisele. Ta kinkis meile selle laulu, ta kinkis selle hetke. Ta muutis meie kõigi olemused pahupidi. Ta tegi meid headeks inimesteks.
"Kui homme saabuks maailma lõpp, istutaksin täna veel ühe puu."
15. novembri AK lk. 9
See on selline idee, mida võivad ainult Tõnis Mäed mõelda.
"Kui suvel Jõhvi kirikus esinemas käisin, oli seal üks kellalööja Luise. Laiades kulunud dressides, mustade juuste ja läbitungivate nõiasilmadega kummaline naisterahvas. Ja ütles: "Teadsa, maestro, ma tegin sulle praegu ühe tšeiku." - Oot-oot, misasja? - "Tšeiku tegin. Ma loen sulle ette." Lugeski:
Sinisel lumel lamab hõbedane hunt.
Kurgus vahutab rubiin.
Tõuse, mine. Sina jääd elama.
Sureb tapja.
Ütlesin, et see on ju haiku. "Haiku, jah, muidugi. Seda loetakse siis haiku, jah? Mitte tšeiku?" Sellisest inimesest tahaks filmi teha - vana hing... Jaapan!
Mis Jaapan... Eesti!"
"Tõnis Mägi - Müüdud naer" Berk Vaher lk.192
Minule kui tulihingelisele haiku fännile läks see koht hinge. Sinna sügavale minu sisse. See küll pole klassikaline haiku, aga see on selle tädi ja Tõnise haiku. See on elu.
"40ndate lõpus maha jäetud elamine... Kaminasimsil on liivakell - selle tõmbab mees aegluubis telkmantli siiluga maha ning ümber oma keskme keeredes kukub see aeglaselt põrandale, lendab miljoniks killuks. On kahju, aga samas tunne, et korjaks selle liiva kokku ja teeks sellest midagi jäävat..."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher lk. 144-145
"Oled ostnud pileti lõbustusparki. Kogu raha eest ja kõikidele atraktsioonidele. Bravuurne muusika, keerlevad rattad, klounid, suhkruvatt. Lasketiir - lased kümnesse ja saad auhinnaks suure roosa sea."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher lk.121
"Mäletan, et ema luges mulle kord muinasjuttu alligaatorist. Küsisin, et kes see on ja kus ta elab. Ema vastas, et alligaator on krokodill ja elab meres. Niisiis otsustasin minna mere äärde krokodilli otsima. Kogu Merivälja aeti üles mind otsima. Lõpuks leiti umbes paari kilomeetri kauguselt teerullil istumas. Suur sai käes.
See oli elu ilusaim aeg, täis adru ja tõrva lõhna. Meelde on jäänud, et kogu aeg justkui päike paistis."
"Tõnis Mägi - Müümata naer" Berk Vaher lk. 39
Kui ma jätkan, siis ma lõpetan siin sellega, et ma trükin terve selle raamatu siia ümber. Ta on imelik mees, sest iga tema sõna tundub mulle huvitav. Kõik on oluline ja kõik muutub minu moodi heaks. Ma usun temasse. Üks vähestest inimestest, kes suudab ainult sõnadega mind nii palju mõjutada. Mõelge, mis siis veel saab, kui sõnadele viis ka lisada. o:
Kuigi mul on kahju, et ta ei mõista eesti rahvatantsu, aga vähemal ta mõistab kõiki muid tõelisi asju.
"Hea on istuda vana Hermanni taha ja klahve klõbistada. Mõnikord ta vestleb minuga. Ja neid jutuajamisi ei unusta ma mitte iial. Tore oleks, kui mõni teistki ei unustaks..."
15. november AK lk. 9
Kommentaarid
Postita kommentaar