kui tore päev on kolmapäev

Täiesti hämmastav, kuidas nädala nõmedaim päev võib lihtsalt suurepäraseks muutuda, kui sa ise drop-dead-awesome oled.
Hommikul kooli kõndides vuras minust mööda Rasmus, kellele ma kiirelt tsau hüüdsin ning kelle ma seejärel alateadlikult enda tempos liikuma sundisin. Ma ju satun nii harva kellegagi koos kooli kõndima. Oli imetore jälle juttu puhuda. Mul polnud enam õrna aimu, mis temast saanud oli, aga ometigi on ta ju äärmiselt legendaarne inimene, keda meie Kose-aegadest meenutada.
Seejärel läksin kooli, kus kaks inimest suutsid enda teadmata minusse sellist enesekindlust süstida, et ma arvan, et ma ei olegi kunagi varem nii heal arvamusel endast olnud. Beware! Ma usun, et see mõjutab asja suuresti, et üks neist inimestest oli Ingunn, nii et..
Ja nüüd mul on lihtsalt non-stop söögipidu, hea tuju ja ma isegi õpin. Ma ütlen teile, selles Tartu õhus ON sel aastal midagi teisiti. Aga võib-olla olen see lihtsalt mina.

nüüd ei jää muud teha kui ülirõõmsalt astuda vastu homsele ääretult toredale päevale, sest kolmest loengust kaks on teatriteemadel ja seejärel jääda põnevusega ootama, mida reede ja pealinn minu teele toovad. Ühesõnaga - hyggelig! (ja note to self: Susanna, kui Sa kirjutad norra keele 1500sõnalist artiklit, siis katsu hoiduda mõttekriipsudest, ükskõik kui ahvatlevad need ka tunduvad!)

Ma tahan olla ja teha ja käia.
Mulle tundub, et rohkem kui kunagi varem.
Mul on tunne, et ma hakkan vist varsti isegi inimestele helistama.
(jah, ma tean. i'm losing it. vist.)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji