I’ve learned that no matter what happens, or how bad it seems today, life does go on, and it will be better tomorrow. I’ve learned that you can tell a lot about a person by the way he/she handles these three things: a rainy day, lost luggage, and tangled Christmas tree lights. I’ve learned that regardless of your relationship with your parents, you’ll miss them when they’re gone from your life. I’ve learned that making a “living” is not the same thing as making a “life.” I’ve learned that life sometimes gives you a second chance. I’ve learned that you shouldn’t go through life with a catcher’s mitt on both hands; you need to be able to throw something back. I’ve learned that whenever I decide something with an open heart, I usually make the right decision. I’ve learned that even when I have pains, I don’t have to be one. I’ve learned that every day you should reach out and touch someone. People love a warm hug, or just a friendly pat on the back. I’ve learned that I still have a lot ...
Populaarsed postitused sellest blogist
Mohhito tuleb külla.
Üks pilt seeriast varsti näete-teate! Pilt by Kate Make. Eilse kohta nii palju, et käisin raamatukogus, kust sain mitu maitsevhead raamatud, kuid mitte Tšehhovi näidendit ning õhtul käisin tõbist Kertut vaatamas. Täitsa tore oli ja jumala ära kammis ja.. no nagu ikka. Tänane päev on nii kelmikalt tore olnud. Iga hetk on meeldinud. (: Hommik algas üsna varajase ärkamisega, kuid siis ma veel lebosin ja lebosin kuni kella üheteistkümneni. Siis ärkasin, sõin õe valmistatud hommikusööki ja olin Internetis. Mingil ajahetkel isegi tegelesin veidi Tšehhovi novellide analüüsidega ning aitasin kahte suurepärast sõpra nende kirjanditega, mis oli iseenesest veider kokkusattumus. Keegi eriti ei küsi mult sellist abi ja täna kaks korraga. :) Siis olin ma taas Internetis, kus ma oma kalli kihlatuga ühe väga meeldivlõbusa jutuajamise maha pidasin. Tagajärgedeks oli üks hiiglaslik naeratus, mis saatis mind terve ülejäänud päeva. Peale seda siirast vestlust läksin rahvatantsutrenni, mis oli tavapäraselt...
Meie elu on selline nagu meie mõtted.
Täna helises äratus mõned minutid enne ühtteist. Peale äratust ning 15 minutit voodis visklemist otsustasin, et uni on ilmselt läinud. Haigutan ma siiamaani. Mul on tohutult igav, aga veel suurem on laiskus. Ma ei viitsi endale tegevust otsita. Aga ma ei kurda ka. Olen terve päeva lihtsalt maha passinud. Isegi mõelnud pole. Naljakas. Kell viis lähen Uuemõisa tantsima. Ja kuigi ma ütlesin teile juba üks päev, et ma sain enda viimase jõulukingi, siis ma eksisin, sest alles täna hommikul maandus mu diivanvoodi pinnale üks pakk, mis sisaldas endas väga armast silmalainerit ja märksõna: tsentrifuug. Müstiline, kas pole!? Ma natuke isegi sain aru. "Kui me püüame olla paremad kui oleme, siis muutub paremaks ka kõik, mis meie ümber on." Issand, kuidas ma seda lauset usun.
Kommentaarid
Postita kommentaar