Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Hey you, welcome to the party  Me and girls feeling kinda naughty  Dealing with hardcore fighting  Hangin' at the Club “Kung-Fu“  Chill out, 'cos you`re at the party  Me and girls already gettin` started  Dealing with hardcore fighting  Hangin' at the Club “Kung-Fu“ 

Nii on nii hea! Kui sa oled koguaeg lihtsalt olnud, kuidagi eksisteerinud ja siis järsku tuleb üks inimene, kellega sa võid lihtsalt kõik inimlikuks olemise reeglid unustada ja sul on kogu aeg naeratus näol, sest sa lihtsalt tunned ennast nii vabalt ja rõõmsalt. Ja pealegi on hommikul ärgates su esimene mõte, et "kogu maailma pehmus on minu voodis - minu tekis ja padjas". Nii on väga hea elada. + mul oli eile Tartu õhtu kõige toredam õhtu. palju tuttavaid ja pooltuttavaid inimesi ning minu elu esimene Möku-esine tšill. kõik on hästi.

Tegin täna tähelepaneku,  et kõik minu lemmikjutud,  mis kirja on pandud,  on pärit Kalamajast.  Ma tahan ka sinna.

She lifted off the pillowcase, and there I was standing in my old suit, looking at an old typewriter with a fresh ribbon. Inside the typewriter was a piece of white paper. On that piece of white paper, Sam wrote, "Write about me sometime." And I typed something back to her, standing right there in her bedroom. I just typed. "I will." - Stephen Chobsky "The Perks of Being a Wallflower" Seda ma räägingi! Ma tahan ka kirjutusmasinat ja keegi ei usu mind. Ma päriselt tahan ka. Natuke selle vanakooli hõngu pärast (isegi kui kirjutusmasin on modernne) ja natuke sellepärast, et there's nothing like a typewriter, mida öö ajal aknalaua ääres istudes klõbistada, et kõik need "öö-liialdab-mõtted" kirja panna ja siis hommikul rahuloleva naeratusega ärgata. Kust ma saan?

Enda lemmiktee enda lemmikmeega  ja natuke Chobskyt ja animet kõrvale  on äärmiselt meelikosutav viis,  kuidas veeta enda esmaspäeva õhtut. 

sten says (19:09) fucking mingi eriti kaval  ninjaherilane nõelas mind täna  

erki says (11:02) nii vara hommikul nii õnnelik imelik lugu

Millal sai minul alguse see tobe komme lugeda igal öösel horoskoopi? Igatahes:  25.09.2011 Pidev lammutamine ja üles ehitamine on sind ära tüüdanud. Tahad stabiilsust ja rahulikkust. Sinu teha on, mida oma ellu valid. Nii õige ja nii halb.  Igatahes oli seekord kodune nädalavahetus, reedel põikasin enda Viimsi suvekodust ka läbi ning külastasin Clazzi, kus ma enne polnud käinud ja kuhu ma enam nii pea ilmselt ei satu ka. Laupäeval käisin õde Stelziga kinos, pikutasin veidi ja istusin maailma kõige tühjemas korteris koos Kate Make'iga. Pühapäev oli puhkepäev, mille ma kodustega veetsin. Õppisin, mängisin lauamänge, otseloomulikult õgisin ja siis tulin kella üheksase bussiga Tartusse ära.  Emotsioone on nii palju ja nii vastakaid, et ma ei teagi, mida kõike nendega peale hakata.

Täiesti hämmastav, kuidas nädala nõmedaim päev võib lihtsalt suurepäraseks muutuda, kui sa ise drop-dead-awesome oled. Hommikul kooli kõndides vuras minust mööda Rasmus, kellele ma kiirelt tsau hüüdsin ning kelle ma seejärel alateadlikult enda tempos liikuma sundisin. Ma ju satun nii harva kellegagi koos kooli kõndima. Oli imetore jälle juttu puhuda. Mul polnud enam õrna aimu, mis temast saanud oli, aga ometigi on ta ju äärmiselt legendaarne inimene, keda meie Kose-aegadest meenutada. Seejärel läksin kooli, kus kaks inimest suutsid enda teadmata minusse sellist enesekindlust süstida, et ma arvan, et ma ei olegi kunagi varem nii heal arvamusel endast olnud. Beware! Ma usun, et see mõjutab asja suuresti, et üks neist inimestest oli Ingunn, nii et.. Ja nüüd mul on lihtsalt non-stop söögipidu, hea tuju ja ma isegi õpin. Ma ütlen teile, selles Tartu õhus ON sel aastal midagi teisiti. Aga võib-olla olen see lihtsalt mina. nüüd ei jää muud teha kui ülirõõmsalt astuda vastu homsele ääretul...

Pidin just suure hooga õppima hakkama, aga siis mul meenus, et ma pidin enda unenäo üles kirjutama. Kõige imelikum üle pika aja ja god knows, et ma näen muidu ka veidraid unenägusid. Ma ei tea, kuidas see unenägu algas. Ma harva tean. Igatahes tulid Elyne ja Joonas minule ja Alice'ile kuhugi järgi. Istusime siis mingisse väiksesse punasesse autosse. See võis olla mingi vanakooli VW Golf vm. Kui nad tulid, siis Joonas sõitis ja Elyne istus kõrval, aga kui meie autosse istusime, siis ronis Alice Joonasele sülle ja hakkas ise sõitma. Nagu väiksed lapsed - Joonas vajutas pedaale ja vahetas käiku ning Alice roolis suure meelerahuga. Mina istusin tagumisel istmel ja ei olnud selle sõidukorraldusega üldse rahul. Tundsin kätes, kuidas ma ilmselt ise peaksin roolist haarama, kuid hoidsin end tagasi. Jõudsime ristmikuni, kus Alice'i ja Joonase koostöö lõpuks enam üldse ei sujunud. Joonas ei märganud pidurdada ja Alice rooli keerata. Seega põhjustasid nad liiklusõnnetuse, aga mitte en...

Ma alati arvasin, et ühe sisuka inimese minut on 90 sekundit pikk. Lõpuks mulle tundub, et hoopis minul endal on aega rohkem ja nii on pimedasse sügisesse tegelikult päris meeldiv minna - rahulikult. Nädalavahetus on tore olnud. Väänasin oma keelt, et teha endale selgeks poola keele tähestik (mille raskuaste ületas kõik mu kujutlused), lugesin raamatuid, vaatasin norra filme ja ühel pimedal, kuid toredal õhtupoolikul kostitasin Raunot, kes nõustus mulle külla tulema, kuigi tal on enda Tolstoi tänava kodus veranda ja täiesti võimalik, et ka kooki. Jah, see rahulik tunne on mulle teki peale visanud.  "tegutse ja ela leppides." Aga 90 sekundi jooksul jõuab rohkem mõelda kui 60 sekundiga.  Mõnikord tahaks lihtsalt olla ilma mõteteta, istuda oma aknalaual ja kuulata kaua valitud muusikat.  Ja mõnikord ma teengi niimoodi.

lillekas . says (11:51) ma kusjuuuures nägin sind ükspäev kui sa drop-dead gorgeous olid words nicely said. (':

"As soon as you stop wanting something, you get it." - Andy Warhol Make me stop wanting it!

Kust ma leian Tartus kõige lähedama kiige? Ma nii tahaksin kiikuda.. võrdlemisi pimedas, võrdlemisi rõõmsana ja kellegi võrdlemisi toredaga. Palun viige mind keegi kiikuma. Mulle nii hirmsasti meeldiks see. Need kellega me tantsupeo ajal mere ääres käisime, võivad kinnitada, et üks korralik kiikumine teeb mind rõõmsaks küll. Ehk lausa natuke liialt kilkavaks ja hüplevaks.. (enda meelest ei ole mul võimalik olla liialt kilkav ja hüplev, aga samas ma kardan, et mõnikord võib see kellegi teise jaoks liig olla..) Edit kell 23:18 - okei, see "võrdlemisi pimedas" pole oluline. peaasi, et kiik ja rõõm ja kaaslane on.

  Ma ei saa sellest loost vist mitte kunagi üle. And I ain't even mad.

Kuidas ma saaksin panna sõnadesse selle tunde, kui hea mul on olla, kui ma kirjutan? Olen ennast lõpuks kokku võtnud ja pastaka kätte haaranud ja leidnud selle alge, millega enda üldisest kirjutamisblokkist üle saada. Ja see on NII hea! Juba mitu päeva olen saanud küll ilusamalt, küll koledamalt kirjutada, aga see ei ole enam üldse nii oluline. Ma saan nüüd vabamalt hingata. Kõik, mis enne mu hingamist häiris, on nüüd selle punase vihikukaane taga. Mul on nüüd vaja, et keegi teaks, mida see tähendab ja et ta kodus rõõmust üles-alla hüppaks, sest ta teab, et ma olen õnnelik. if it doesn't come bursting out of you in spite of everything, don't do it. if you have to wait for it to roar out of you, then wait patiently. if it never does roar out of you, do something else. unless the sun inside you is burning your gut, don't do it.

Ma ei tea, kas ta lubab seda siia kopeerida, aga ma ei tahtnud küsida ka. Ma arvan, et see on kõige õigem ja vahetum iseloomustus, mis minu kohta on võimalik saada. Olenemata, mis ma ise sellest kõigest arvan.. ma rääkisin talle, et sa oled intelligentne aga vaikne, ilus aga ebakindel et sa oled sügav inimene kinnine aga samas avatud sõbralik aga arg et sa oled hoolitsev ja soe ja et sa oled mu õde ja et sa oled kurb tihti aga ikkagi rõõmus ja et sa oled nimekirjade koostaja aga siiski kaootiline ja et sa oled mu täitsa teine pool ja et sa elad liiga kaugel minust

Tahaksin rääkida minust.

Mis juhtunud on? Tartu on kuidagi üleöö äärmiselt armsaks muutunud ja külge kasvanud. Missest, et ma olen samasugune Kodu-Liisu nagu ikka, on äraütlemiseni tore, et selline koht nagu Tartu maailmas olemas on ja mina selle sees. Isegi kool on omamoodi põnev koht olemiseks ja kõiksugu inimesed muutuvad ka aina kütkestavamaks, missest, et ma nendegagi tihtipeale ei suhtle. Tänasest on mul igatahes järjekordne suur ja pehme madrats, millesse vajuda ja unistada, kui Tartu-mõtted mõlgutamist tahavad. Ja valgusti, mis näitab teed, kui mul tuleb isu mõned mõtted kirjagi panna. Kõiges on nii palju värvi ja armastust.. oleks kõigel oma nimi, teeksin vaata veel nimekirjagi. Ja kõik see vihm, mis taevast alla sajab, on üle pika aja mulle jälle armas. :'

 Vat, täna ma ei oskagi siia midagi kirjutada.

gerli villak says: Sul on alati sõbrad olemas igalpool  gerli villak says: vana hea tõde põhiseaduses kirjas missest, et see on nii pool suusoojaks öeldud ja kuna Gerli absoluutselt ei saa teada, kus ja kui palju mul kuskil sõpru on, on see ikkagi kuidagi lohutav.

Hele-Riin Moon eile hommikul tabas mind arusaadavatel põhjustel masendus. tänaseks on sellest masendusest saanud pool uut kickass näidendit. ja sellistel hetkedel on mul kahju, et ma tihti selline heatujuloom olen. aga muidu on tore. (:

Eile oli üks tore õhtu, mil me tootsime kursakatega paar meeldivat nalja ja mõne päris meeldiva pildi. Üsna varakult panime pillid kotti ja meie Tenega kõndisime Karlova suunas. Pargi ja Tähe tänava nurgal tegime peatuse, et oma üliinspireerivat vestlust veel veidi jätkata. Siis nägime ja kuulsime, kuidas meie lemmikus Tähe tänava aias olevas majas käis pidu puhkpilli ja tamburiiniga. See oli nii kutsuv ja nii Tartu kolmapäeva hilisõhtu ja nii boheemlaslik seltskond. Olime kadedad. Kuigi seltskond tundus olevat selline, kes uusi tutvusi ei pelga, olime meie need, kes suhtlemisest suurima hea meelega eemale hoiavad. Ja siis me lihtsalt läksimegi kumbki oma rada, aga mõlemad saime enda Tartu elule rõõmu juurde. See oli tore jalutuskäik ja tore pidu ja tore vestlus. Praegu tundub nii palju olevat nii hea. (:

Sooviksin teha teadaande enda perekonnale ja sõpradele, kes on piisavalt toredad, et teevad mulle mõnikord aastas mingite sündmuste puhul kingitusi. Edaspidi on lood sellised, et ärge murdke enda pead, mida mulle kinkida. Kõige paremad kingitused on alati raamatud või teatripiletid (võin teile nimekirja etendustest, mida ma näinud olen ka teha, et te mind 12x samale etendusele ei saadaks, kuigi mul poleks selle vastu ka midagi). Ja kui te raamatuid osta ei oska, siis kinkige mingi saja peale üks Rahva Raamatu kinkekaart. Minul läheb selle valimisega kiiresti. (Kuigi Mammu, Mehis ja Kertu valisid mulle üheks sünnipäevaks minu aegade lemmik raamatu, mida ma enne seda sünnipäeva ei teadnudki. Aga noh.. olgem ausad, nad tunnevad mind ka päris hästi.) Et siis, olge nii kenad. Mul tuleb varsti sünnipäev. (:

Emme ja õde tegid mulle just maailma kõige parema varase jõulukingi - 4 teatripiletit! (+ need kaks piletid, mis mul ilma kinkimatagi on :'))))) ) Ma olen hässsssti õnnelik laps! :') Head ööd, Tartu ja muud kohad. Homme (tegelikult täna) koolis näeme!

ja üks asi oli veel, mis ma tahtsin täna siia kirjutada. ma lugesin täna enda sõbrapäevikut, kus on selline küsimus, et "kuhu sa minuga koos kõige meelsamini läheksid?" ja siis Meeri kirjutas, et "Sinuga läheks ära!" ja me läksimegi ju :O tulime kahekesi koos siia Tähe tänavale ära. Meeril see sisetunne ikka funktsioneerib täies mahus. 

Susanna valib enda Eesti kirjanduse ajaloo esseeks teemat ja olles taandanud pika nimekirja kahele teemale, küsib Merilinilt: "Kas sõda või surm?". Kui me lõpuks kahekesi otsusele jõudsime, et obviously surm, siis ütleb Merilin mulle "MAAILMA KÕIGE SINULIKUM VALIK". Mida see minu kohta ütleb? :D

Missest, et täna on päris mitmeti nässu läinud päev, on täna siiski kõige parem päev üle hässsssti pika aja. Kui ma peale kentsakas-imelikku, natuke lühikest ja veidi pikemat koolipäeva koju tulin, selgus, et kogu tee tuleb mul läbida vihmas. Ja kuigi nii palju oli valesti läinud, pidin ma ikkagi naeratama ja isegi ei plaaninud tempot kiirendada. Ja mis see siis tähendab? See ju tähendab, et ma leidsin selle Sus'i jälle üles, keda ei huvita vihmavarjud, mööda nägu alla voolanud ripsmetušš, peadligi surutud koledalt lokkis ja vettinud juuksed ega totter mure sellepärast, et vihma sajab. Vihm on ju tegelikult tore ja ma olen seda ju tegelikult alati teadnud, aga ma alles nüüd olen jälle päriselt selline, et ma näitan seda välja ka. Ma olen see Sus, kes ma olin mitu aastat tagasi. Ma olen see Sus, kes ütles, et ta kardab muutuda kellekski, kes talle ei meeldi. Nüüd on kindel, et ma selliseks ei muutunud. Ainuke reaalne mure ju olekski see, et mida mu raamatud teevad käekotis, mi...

Hoida olemine mõnusalt tsut-tsut allapoole mediaani on selline positiivne programm mis lubab sul rohkem ja intensiivsemalt kõvasid asju teha. Vähe sa viitsidki midagi teha kui kõik normaalne on, ikka veits sitt peab ka olema. Ja just sellepärast ma ei kirjutagi kunagi, kui mul maailma rõõmsaim tuju on. vot tak!

Lisette poetas meeleolu tarbeks sellise luuletuse, mis ühel novembrikuisel hetkel nii ääretult tõesena tundub: Aastas on kuusteist kuud: november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, november, november, november.

Nii pole viga õppidagi, kui kott-tool on mugav, kõrval on krõpsupakk ja joogipudel, sa istud peegli vastas päeval, mil sa näed drop-dead-gorgeus välja ja muusika tuleb äsjasoetatud Svjata Vatra plaadilt. Kõik on hea. (: Võõras kutt tänaval: "Sa oled päriselt ka ilus." Susanna kõige loomulikum reaktsioon: *naer* Võõra kuti sõber: "Kuule, ta naeris vist." Võõras kutt: "Eino, mis mina sinna teha saan, oled ilus ju." Ma räägin, et Tartu muutub järjest kodusemaks. :'D Täna oli juba päris-päris hea. :)

Kõige lebom 2. september minu ajaloos. Koolielevusest olen üle saanud ja nüüd on lihtsalt raamatud, salat, origamilinnud ja -tähed, veel raamatuid, Sherlock Holmes ja kõne Murilinilt. Kõik on lihtsalt the bestest. Pluss veel kõigele lisaks ööülikool ja Veiko Tubina laul "Friedebert". toretoretore. Mulle tundub, et nüüd, minu teise kooliaasta alguses, hakkab Tartu minule lõpuks hinge pugema. Aega võttis, aga asja sai.

Origami ja ööülikool - mida veel võib üks noor hing ühelt tavapäraselt reedelt tahta! (: