903.
Mäletate, ma rääkisin teile enne Roheliste Viilkatuste Anne'ist. Ta on nüüd siin, minu juures. Ja pean piinlikusega tunnistama, et ma ei osanud mäletada ka, et ta niiiiiii tore oli. Ma teadsin, et ta oli lavlimavli, aga no sellist elujaatust ja minulikkust ma küll ei mäletanud. Muudkui märgin harilikuga häid kohti ära.. raamatu esimesed leheküljed on juba väga sigrimigrilised.
Esimene katkend läheb pühendusega mind vihkavale Katile. :' D
"Ja ma kuulen siiamaani, kuidas oja naerab.
Kas te olete kunagi märganud, kui lõbusad on ojakesed?
Nad kihistavad kogu aeg."
Kate says (15:30)
traaa, selle paned küll blogisse juuu :D:D:D:D
Järgmine on kõikidele punapeadele! (:
"Näete siis, miks ma ei saa olla täiesti üliõnnelik. Ükski punapea ei saaks. Muude asjade vastu polegi mul eriti midagi - tedretähtede ja roheliste silmade ja kõhnuse vastu. Neid ma saan olematuks kujutleda. Ma võin ette kujutada, et mul on võluv roosijume ja ilusad säravad sügavsinised silmad. Aga neid punaseid juukseid ma teiseks kujutleda ei oska. Ma teen küll, mis suudan. Ma mõtlen omaette: "Mu juuksed on hiilgavmustad, mustad kui kaarnatiib." Aga kõik aeg ma tean, et nad pole muud kui lihtsalt punased, ja see murrab mu südame. Ma jäängi kogu eluks selle pärast muretsema."
Preili Mina.
"Mul on nii hea meel, et päike paistab. Tegelikult mulle meeldivad vihmased hommikud ka päris hästi. Igasugused hommikud on huvitavad, kas teie ei arva? Iial ei või teada, mis päevapoole juhtub, ja see annab kujutlusvõimele nii palju ruumi. Aga täna on mul hea meel, et vihma ei saja, sest päikesepaistega on kergem rõõmus olla ja kannatusekoorma all mitte meelt heita."
"Mina küll ei usu, et minust endast ükskord pruut saab. Ma olen nii inetu, et minuga ei taha keegi abielluda - kui just mõni misjonär. Ega misjonärid pole vist eriti valivad." : DDD
Ma vist võin siia alla kirjutada, et to be continued..., sest ma olen ju alles 69ndal leheküljel oma raamatuga. Ja sellel on veel teine osa ka. (':
Esimene katkend läheb pühendusega mind vihkavale Katile. :' D
"Ja ma kuulen siiamaani, kuidas oja naerab.
Kas te olete kunagi märganud, kui lõbusad on ojakesed?
Nad kihistavad kogu aeg."
Kate says (15:30)
traaa, selle paned küll blogisse juuu :D:D:D:D
Järgmine on kõikidele punapeadele! (:
"Näete siis, miks ma ei saa olla täiesti üliõnnelik. Ükski punapea ei saaks. Muude asjade vastu polegi mul eriti midagi - tedretähtede ja roheliste silmade ja kõhnuse vastu. Neid ma saan olematuks kujutleda. Ma võin ette kujutada, et mul on võluv roosijume ja ilusad säravad sügavsinised silmad. Aga neid punaseid juukseid ma teiseks kujutleda ei oska. Ma teen küll, mis suudan. Ma mõtlen omaette: "Mu juuksed on hiilgavmustad, mustad kui kaarnatiib." Aga kõik aeg ma tean, et nad pole muud kui lihtsalt punased, ja see murrab mu südame. Ma jäängi kogu eluks selle pärast muretsema."
Preili Mina.
"Mul on nii hea meel, et päike paistab. Tegelikult mulle meeldivad vihmased hommikud ka päris hästi. Igasugused hommikud on huvitavad, kas teie ei arva? Iial ei või teada, mis päevapoole juhtub, ja see annab kujutlusvõimele nii palju ruumi. Aga täna on mul hea meel, et vihma ei saja, sest päikesepaistega on kergem rõõmus olla ja kannatusekoorma all mitte meelt heita."
"Mina küll ei usu, et minust endast ükskord pruut saab. Ma olen nii inetu, et minuga ei taha keegi abielluda - kui just mõni misjonär. Ega misjonärid pole vist eriti valivad." : DDD
Ma vist võin siia alla kirjutada, et to be continued..., sest ma olen ju alles 69ndal leheküljel oma raamatuga. Ja sellel on veel teine osa ka. (':
mhh. ma tahan kaa sellist raamatut lugeda.. =)
VastaKustutapeab raamatukokku minema!
no "Roheliste viilkatuste Anne" on ju klassika! Seda peabki aeg-ajalt uuesti üle lugema! (:
VastaKustutaJa arva, kes täna "Tähe tänava" laenutas? :'D