-
Nii nõme, et teiste inimeste ja seltskondade peale on nii lihtne kade olla. Nii lihtne on mõelda, et mis siis kui oleks... aga mõnikord ei tule inimestel pähe mõelda, et äkki oleks palju olulisem "mis siis kui ei oleks...". Kuidas me muidu armastama õpime? Gosh, people.
Ma tean, et ollakse kursis, või vähemalt mu sõbrad on, või vähemalt ma arvan, et nad on, et ma olen hirrrmus kadestaja. Aga ma arvan, et  p ä r i s e l t  ei tea mitte ükski inimene ilmamuna peal, kui kade ma tegelikult kõigi peale olen. Alati on teistel see, mida pole minul. Olgu selleks siis kickass iseloomuomadus, liiga huvitav tutvusringkond või väga äge soeng.
Kuid siis tuleb ikka ja jälle mingi selgushetk ja ühe hingetõmbe hetkel ma taipan, et ma pole tegelikult üldse hiljaks jäänud ja et tegelikult on mul rohkem kui ükski inimhing tohiks ihaldada. (:

Ikka tahaks filosofeerida. Tahaks diibitseda. Kunagi olid inimesed, kes minuga diibitsesid, aga nüüd lepin enda ja hiliste öötundidega.



Edit: Hah, ja nüüd ma loen Luule blogist, et "ei saa ihata seda, mis on, see oleks loomuvastane". :D

Kommentaarid

  1. erki29. juuni 2010, kell 01:30

    sa oled ikka vahel päris veider, must admit :D

    VastaKustuta
  2. Sus.29. juuni 2010, kell 01:40

    Haha. Millest Sa nüüd seekord seda järeldad? :D
    Ma olen suht stabiilne, enda meelest. :D

    VastaKustuta
  3. erki29. juuni 2010, kell 01:42

    ma muidu ei arvakski, aga kuna sa oma mõtted blogi kirja paned ja mina neid lugema olen sunnitud, siis ma ikka vaatan ja imestan

    VastaKustuta
  4. Sus.29. juuni 2010, kell 01:44

    Arvad, et muidu Sa ei teaks mitte ühtegi mu mõtet?

    ja Sa tegelikult ei ole sunnitud. ja tegelikult pole minu arust mitte midagi imestada. või noh, ma olen alati arvanud, et ma mõtlen mõtteid, mida kõik teised inimesed. *-)

    VastaKustuta
  5. erki29. juuni 2010, kell 01:59

    "Ikka tahaks filosofeerida. Tahaks diibitseda."

    tell me one person!!!!!!111111111111111111

    VastaKustuta
  6. Sus.29. juuni 2010, kell 02:04

    Haha. :D Sellllge. Nüüd sain aru. Ma mõtlesin, et mingi üldisem idee jättis veidra mulje.
    Nojah, kuskil kindlasti on veel keegi, kes tahab filosofeerida ja ma arvan, et kuskil on keegi, kes tahaks diibitseda ka, aga ta ei julge seda valju häälega välja öelda. : D

    VastaKustuta
  7. Kiq29. juuni 2010, kell 20:27

    Ma tulen 11. juuli Eestisse, siis diipitseme? Vàga tahaks.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

-
Tänane päev oli pikk, tülikas, lõbus ja hariv. Kool, keemia, pood ja apteek, Mari ja Ade ja palju korvpalli. Päeva hetked ja laused: *keemia tund koos koga oma bi-olekuga. (Bi there!) *Ade: "Lowry is down!" (inglise aktsendiga) *mpkad olid välja loositud ja telekas oli veel jäänud. Susanna: "Jess, ma saan endale teleka!" (ilma, et keegi veel midagi loosinud oleks) Ade päris mitu aega hiljem: "Hahahahahhaha." See oli nii armas. ^__^ *Mari võitis endale teleka ja Chris Moore tegi talle tünga! (: Palju õnne, Maru! :) -Praegu tegelen peamiselt nuuskamisega ja raamatut tahaks lugeda ja pulssi üritan normaalseks ajada. -Kõik südametega seotud on feil. (: -Meeleolu on keskpärane. -Tänu ühele kahtlushetkele kaotasin mõneks päevaks oma happy-person-mode'i, aga küll ma selle varsti tagasi saan. -Alati saan, kõike saan! Mind ootab soe tekk, palju küünlaid, kohe varsti tassitäis kakaod ja kaks raamatut! Nad soovivad minuga kohtuda rohkem kui teie! Täna on üks hea
Lisateave
-
Miks ei võiks piisata sellest, kui sa tead, mida sa kindlasti ei taha? Miks peab sellele lisaks ka teadma, mida sa tahad? See muudab asjad nii keeruliseks. Tänane õhtu pole üldse mu lemmik, aga kuna ma olen passive-agressive , siis ma plaanin kõik oma mured esmaspäeva lükata ja nädalavahetusel kavatsen elu nautimisega tegeleda. Kallis #positivusfestival, mulle tähendaks see väga palju, kui sa päriselt ka positiivne oleksid. Jään huviga ootama.
Lisateave

2020: The year of Jumanji

-
2020 on olnud kummaline aasta ja sellele ei saa vist küll mitte keegi vastu vaielda. Minu jaoks see juba algas veidralt. Jaanuari esimesed nädalad olid kerget agooniat täis, mis oli väga mitteminulik, sest enamasti olen ma ikka see "new year, improved me" - kind of girl , aga sel aastal mitte. Sel aastal ma väga TAHTSIN olla, aga tundsin, et minus pole selleks energiaraasugi. Ja noh.. olgem ausad, see paistis välja, sest mitte kunagi pole nii paljud inimesed järjest mulle öelnud, et ma näen närtsinud/väsinud/õnnetu välja. Mu keha ja vaim karjusid muutuse järele ning nii see siis juhtuski. Karjäär 2.0 lõpp ja pea ees tundmatusse viskumine. Nii põnev ja hirmus samaaegselt. Inimesed olemas superhead mu vastu, aga samas see tunne, kuidas ma tegelikult pean selle kõigega üksinda hakkama saama. Nagu öeldud: põnev ja hirmus samaaegselt. Järgmised paar nädalat olid puhas restart. Ma ei tahtnud teha mitte midagi kasulikku, vaid ma tahtsin lihtsalt olla. Niisama. Ilma igasuguste kohust
Lisateave