597.
God, mu blogi läheneb kiire hooga oma 600ndajale postile, aga ikka pole nagu miskit kirjas. :D
Aga igatahes minu elu ainukesed 11-13. juuni 2010 Meeste Tantsupeol. Hillarious.
Reedel sõitsime Tõnno american car'ga Rakverre. Suht casual-usual sõit ja palju vihma. Kohale jõudes hõivasid poisid endale toa ning meie empsiga kõrvalkabineti. Seejärel tegelesin allkirjade kogumise ja käepaelte jagamisega. Päris hästi tuli välja ning peagi tuli hakata harjutusväljaku poole marssima. Mina, emps, Robi ja Siim läksime jala, teised autodega. Ütleme nii, et mul pole ammu sellist matka olnud. :D Õues sadas paduvihma, meil polnud õrna aimu, kus me minema peame ja muidu oli ka lahe. :D Igatahes, peale seda, kui üks kaugelt Marteni välimusega noormees meile teed juhatas, jõudsime kerge hilinemisega kohale. Teised olid juba platsi keskel koha sisse võtnud. Me empsiga võtsime vettinud pingil istet ning jälgisime tantsulkat. Ja esimest korda ei olnud tundide kaupa lihtsalt passimine tuumaigav. Missest, et nad kõiki tantse 329850 korda järjest läbi tantsisid, ikka oli põnev. Väike people watching ja tuumaanalüüs. Eks mul olid omad lemmikud ka. : D Keset seda kõike passimist tuli Erki meie juurde ja küsis, et palju ma inglise keele eksamis punkte sain. Korra arvasin, et ta teeb mingit naltsi jälle, aga siis hakkasin suure õhinaga oma telefoni otsima. Ja seal ta oligi - saabunud sõnum: REK. Ma ei julgenud esimese hooga seda avadagi, kuid siis tegin kiire kliki ja mida ma näen. :O MA SAIN 93 PUNKTI!!1 Ma arvasin, et ma saan midagi 70ga ja lootsin, et saan 80ga, aga 93 was beyond my wildest dreams. Ei pea vist mainima, et ma jäin päris rahule. :D
Õhtul hiljem, kuskil enne üheksat, pidi peaväljakule proloogi harjutama minema. Seisin üksi seal väljaku ääres ja ootasin Impsi, kellega ma pärast koolimajja pidin minema. Kui ta ükskord tuli, istusime Elvisega ta autosse ja jälitasime Jaanist, Rasi, Erkit ja Migga hoopis Rakvere Kebabi, kus mõned neist väikse eine tegid. Kui punn täis, sõitsime koolimajja.
Koolimajas möödus õhtu ja suur osa ööst minu jaoks suht lebo, puhkuse ja naljakate naljadega. Meie poistel on ikka esmaklassiline huumor! Paljud neist voorisid edasi-tagasi pubide, simmanite, koolimaja ja ma ei tea mille vahel. Ma sain ka kutse, aga ma-ei-tea-miks ma ei läinud. :D
Lõpuks jäime mina, Mehis, Elvis, Jaanis, Kaarel ja Rasmus sinna ukse ette istuma ja lobisesime mingi poole neljani vist. Või neljani. ei tea, ei mäleta. Igatahes oli väga naljakas. Eriti, kui Kaarel raius filmiteemasse oma Lotte jutuga, aga see oli kind of cute. khihi. Ühel hetkel hüüdis Elvis mulle akna juurest, et mu fanclub on all õues ja tahab minuga rääkida. Mitte ei saanud aru, millest ta räägib, kuid siis nägin all Jüri poisse, keda enne korra olin trehvanud. Mõtlesin, et hakkan nendega juttu vestma, kuid peale esimest paari lauset tulid mingid pässid, kes pidasid mind suht fresh meat'ks ning ma olin kiirelt aknalt kadunud, sest see oli jälk. Veel veidi lobinat ning ma jätsin poisid rahule ning läksin tuttu või noh üritasin.
Kuskil kella kuue paiku tulid, aga Erki, Risto, Kaarel ja Peep meile Valgeid roose laulma. Olgem ausad, see on strangest wake up call, mille ma eales saanud olen. :D Aga siis emps karjus nende peale natuke ja me magasime veidi veel. : D
Laupäev algas raskete silmalaugudega ning jalutuskäiguga ametikooli staadionile, kus oli meie esimene korraldajatepoolne toidukord. Vinkud moosiga + puder! Jei. Milline exquisit rops.
Sellele järgnes järjekordne mõnus passing ja isegi veidi normaalset ilma. Terve selle päeva jooksul jalutasime peaväljaku ja harjutusstaadioni vahet ning see on vist mu elu pikim päev. Ma olin mingil hetkel juba üsna kindel, et see ei saagi kunagi otsa. Proovid käisid küll mingi paari-kolme tunni kaupa, aga tundus nagu oleksid vähemalt 7tunnised, aga ega seetõttu mul igav küll ei hakanud. Kõige mõnusam oli istuda tribüünil laulupeo teki sees ja lüristada sooja seljankat ning vaadata kuidas mitusada ilusat ja toredat poissi tantsu keerutasid. Õnnis tunne! (:
Kuskil hiljem. Nii poole kümne paiku vist, jõudsime tagasi Vene Gümnaasiumisse. Veidi nolifisn, kuid siis leidsin ennast taaskord poiste toast lobisemast. Peagi sain kutse linna peale pralletama minna ja miks ka mitte. Eelmisel õhtul olin niigi hea võimaluse käest lasknud, kuigi mul oli lõbus ikkagi. :D Enne minekut käis Migga meile kõrisaagimis häält tegemas ning siis käskisid poisid, või noh Risto, mul ennast ilusaks teha ning tulla. Maja ees sain kokku oma kümne peokaaslasega. Jarmo aka Kreutzwald, Nirginägu nr1, Siim, Marko aka Taun, Rasmus, Ants, Pipi, Nirginägu nr2, Elvis ja Peep.
Ahjaa.. ma siis räägin siinkohal ära oma nende kolme päeva "elu esimesed".
*Esimest korda elus nägi minu käekoti sisu ja mina nii mitut telefoni korraga. :D
*Esimest korda elus käisin ma hängimas 10 poisiga. Tavaliselt eeldab see, et mitu tüdrukut on veel, aga not this time.
*Esimest korda elus tantsisin ma kolme poisiga korraga. :D (YMCA oli üks lugudest (H))
*Esimest korda elus tantsisin ma sellises koguses umpa-umpat.
*Esimest korda elus maitsesin ma Jägermeistrit energiajoogiga.
*Esimest korda elus märkasin ma mõnes inimeses niiiii ägedaid jooni.
*Esimest korda elus olin ma ühes ruumis mitmesaja poolpalja poisiga. (Näe, Risto! Ma mainisin ära, et ma olin hästi paljude paljaste poistega ühes toas (H))
*Esimest korda elus nägin ma sellises koguses wannabe-balletitantsijaid. :D
*Esimest korda elus istusin ma 8 poisiga koos autos ja tegime laulupidu ja muud pidu. :D
ja neid mingeid asju oli kindlasti veel. :D
Igatahes asusime me peagi teele, sest õues oli pääääris külm. Kõigepealt käisime spermatiigi juures ning siis läksime art cafe juurde, kus saime kokku Jaanise, Impsi ja Miggaga, aga seda polnud kauaks. Seisime natuke aega seal ja lobisesime niisama ja mõtlesime, mida teha. Siis keegi noris mind jälle ja ma tegin jälle oma teesklussolvumist ja ütlesin, et "ega ma võin ära ka minna" ja hakkasin ära kõndima, kui järsku haarasid minust kaks kätt, mis mind tagasi tirisid. :D Risto arvas, et ma peaksin õnnelik olema, et vähemalt kaks poissi minu kohalolekut soovisid. :D
Veidi aja pärast otsustasime simmanile minna, aga tee peal tuli mitu korda ette, et peale usinat kõndimist jäid kõik järsku seisma ja siis me jälle seisime tükk aega mingi koha peal kuni kellelgi jälle meenus, et me pidime simmanile minema. :D Mõne aja pärast jõudsimegi kohale. Suht naljakas oli. Veidi peale kohalejõudmist palus Kaarel mind tantsule ja tegime väikse umpa-umpa. :D Seejärel otsisime mingi laua, mille juures istet võtta ning nzmo olla. Siis palus Rasmus mind tantsule ning me tantsisime ka parajas koguses umpa-umpat enne kui laua juurde tagasi pöördusime, sest vahepeal lasti jube imelikku muusikat. :D Kui ma olin veidi hinge tõmmanud tegi Mehis kavalt nägu ja kutsus mind tantsule ja Elvise ja Peebu ka. :D Ütleme nii, et omamoodi kogemus. Nühkekad n' stuff. :D:D:D Peale YMCA-d läksime taas laua juurde, kus Ras mulle igasuguseid väga tähelepanelikke jutte rääkis. :D Siis ta üritas Erkile turvameest tantsupaariliseks paluda, aga see ei võtnud vedu. :D Igatahes tegin Kaarli ja Rasmusega veel mõned tantsutiirud; vaatasin, kuidas poisid rühmatantsu tegid ja kuulasin igasuguseid kentsakaid lugusid. Ja ühel hetkel otsustas kambaliider Rasmus, et nüüd võiks ära minna ning kõik tõusid sõnakuulelikult püsti ning asusid teele. :D
Tee peal võtsid noormehed viisijupi üles ning sai lauldud "Rohelisi niite" ja lugusid "Viimse reliikvia" soundtrackilt jnejne.
Koolimaja juures kohtasime Kristjanit ja teisi. Ma ei suuda vist kokku ka lugeda kui mitu kord Kristjan mulle nende kolme päeva jooksul tsau ütles. :D Tegelikult oli äge näha igasguseid tuttavaid mitte-kosekaid nägusid seal. Evertiga hakkasin ka rääkima nt, aga siis tulid meie poisid ja summutasid kõik Everti jutu ja nõudsid kogu mu tähelepanu, nii et jutt jäigi katki. Hiljem ma teda vist enam ei näinud.
Okei, igatahes jäi Risto jürikatega rääkima, Mehis läks tuppa ja järgi jäänud 8 poissi ja mina mahutasime ennast Kaarli autosse, panime simmani lood mängima ja laulsime ning lobisesime. Kuskil veidi poolt nelja kobisime tuppa ära, aga ega see terve päeva vaevanud uni oli selleks hetkeks täielikult kadunud. Istusin poiste klassi ukse taha maha ning seejärel tulid Kaarel ja Rasmus juttu lobisema. Ühel hetkel tuli Risto, kes käskis meil kõigil tuppa minna ja seda me tegimegi. Aga neil oli seal juba suht tuduaeg. Rääkisin veel 1-2 juttu ja lippasin oma tuppa.
Pühapäeva hommikul ärkasin tahtmisega hirmsalt oma telefonilt kella vaadata, sest mul oli sissemagamise tunne, aga no telefoni polnud kuskil. Siis tuli meelde, et ajaa, mul telefon ju jope taskus. Siis hakkasin jopet otsima ja suprise-suprise. Jopet polnud. :D Siis mul meenus, et ma olin oma äratusega telefoni koos jopega poiste tuppa unustanud. Haha. Kaarel sai varajase äratuse osaliseks. Ja teised ka, aga Kaarlile mõjus see kõige rängemalt. :D Igatahes sättisime kõik ennast peagi minekuvalmis. Oli etenduste päev. Otsisime endale võimlas pesapaiga ning siis me empsiga läksime võtsime enda kohad peatribüüni viimases reas sisse. Good view. Peep oli usin. Ta jõudis kohustusliku tantsu vahele veel breikida ka. :D
Peale etendust läksin pesapaika. Seal lobisesin veidi Jannoga ning varsti oli aeg tseremooniale minna. Kuna kõik olid juba läinud või ei tulnud üldse, siis pidime Miggaga kahekesi teele asuma. Kõndisime läbi laada, nägime poni, notsusid ja muid loomi ning lõpuks kauaoodatud Tarvase kuju. Mäel saime veel Jaanise ja Rasmusega kokku ning siis võtsime kauniste baleriinide kõrval koha sisse. Ütleme nii et Rasmus talus seda tseremooniat kõige vähem ning lahkus varakult. Me Jaanisega pidasime veidi kauem vastu, aga kui see naine lubas veel tuumapikale palvele meie poolt vastata, siis hakkas asi kahtlaseks muutuma ning seadsime peagi sammud minekule ning Miki tuli meiega. Plaanisime minna koolimajja uinakule. Ja nii tegimegi. Koolimajas laotasin enda teki maha ja viskasin pikali. Teised magajad, Rasmus ja Miki ja teised võtsid oma vihmakeebi ja Jaanis võttis ülejäänud ruumi minu tekist ning lebo it was! Peagi hakkasid poisid ennast järgmiseks esinemiseks valmis sättima ning siis nad jooksid edasi tagasi, oodates pesapaiga juures enda järgmist etteastet ning vahetades miljon korda riideid ajades tuumalolli, kuid naljakat juttu ja olles väga nemad. Järsku olid paljud millegi pärast unustanud, kuidas pluusi paelu kinni seotakse ning nööpe kinni pannakse ning siis ma pidin neid assisteerima seal ikka ja jälle. :D:D Kahe etenduse vahel tuli taas lebopaus. Väike uni ja palju juttu ja mõnus oleng! Ja siis tuli teine etendus, taaskord palju paljaid poisse ja kvaliteethuumorit. :D Teise etenduse ajal ma käisin poiste tantse ikka vaatamas ka and they did really well!
Peale seda läksime kooli tagasi, tõmbasin kotiluku kinni, saatsin poisid teele ning siis läksime Robi, Siimu ning empsiga Tõnno autosse, sõitsime AQVA spa eest läbi, vahetasime autojuhti ja sõitsime koju. Oi, kuidas mul enamiku teest nokkis! Nii raske oli. :D Ma tegelikult ei tahtnud magada. :D Aga kojutuleku juures oli üks hea asi. Üks väga hea asi - oma voodi! <3
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et mul pole väääga ammu nii pikka aega järjest nõnda lõbus olnud. :D Ja ma sain väga palju huvitavaid asju teada, millest ma teile ei räägi! :)
Okei, tsau! Näeb millalgi siis! (minu klassikaline head-aega-ütlemine)
Aga igatahes minu elu ainukesed 11-13. juuni 2010 Meeste Tantsupeol. Hillarious.
Reedel sõitsime Tõnno american car'ga Rakverre. Suht casual-usual sõit ja palju vihma. Kohale jõudes hõivasid poisid endale toa ning meie empsiga kõrvalkabineti. Seejärel tegelesin allkirjade kogumise ja käepaelte jagamisega. Päris hästi tuli välja ning peagi tuli hakata harjutusväljaku poole marssima. Mina, emps, Robi ja Siim läksime jala, teised autodega. Ütleme nii, et mul pole ammu sellist matka olnud. :D Õues sadas paduvihma, meil polnud õrna aimu, kus me minema peame ja muidu oli ka lahe. :D Igatahes, peale seda, kui üks kaugelt Marteni välimusega noormees meile teed juhatas, jõudsime kerge hilinemisega kohale. Teised olid juba platsi keskel koha sisse võtnud. Me empsiga võtsime vettinud pingil istet ning jälgisime tantsulkat. Ja esimest korda ei olnud tundide kaupa lihtsalt passimine tuumaigav. Missest, et nad kõiki tantse 329850 korda järjest läbi tantsisid, ikka oli põnev. Väike people watching ja tuumaanalüüs. Eks mul olid omad lemmikud ka. : D Keset seda kõike passimist tuli Erki meie juurde ja küsis, et palju ma inglise keele eksamis punkte sain. Korra arvasin, et ta teeb mingit naltsi jälle, aga siis hakkasin suure õhinaga oma telefoni otsima. Ja seal ta oligi - saabunud sõnum: REK. Ma ei julgenud esimese hooga seda avadagi, kuid siis tegin kiire kliki ja mida ma näen. :O MA SAIN 93 PUNKTI!!1 Ma arvasin, et ma saan midagi 70ga ja lootsin, et saan 80ga, aga 93 was beyond my wildest dreams. Ei pea vist mainima, et ma jäin päris rahule. :D
Õhtul hiljem, kuskil enne üheksat, pidi peaväljakule proloogi harjutama minema. Seisin üksi seal väljaku ääres ja ootasin Impsi, kellega ma pärast koolimajja pidin minema. Kui ta ükskord tuli, istusime Elvisega ta autosse ja jälitasime Jaanist, Rasi, Erkit ja Migga hoopis Rakvere Kebabi, kus mõned neist väikse eine tegid. Kui punn täis, sõitsime koolimajja.
Koolimajas möödus õhtu ja suur osa ööst minu jaoks suht lebo, puhkuse ja naljakate naljadega. Meie poistel on ikka esmaklassiline huumor! Paljud neist voorisid edasi-tagasi pubide, simmanite, koolimaja ja ma ei tea mille vahel. Ma sain ka kutse, aga ma-ei-tea-miks ma ei läinud. :D
Lõpuks jäime mina, Mehis, Elvis, Jaanis, Kaarel ja Rasmus sinna ukse ette istuma ja lobisesime mingi poole neljani vist. Või neljani. ei tea, ei mäleta. Igatahes oli väga naljakas. Eriti, kui Kaarel raius filmiteemasse oma Lotte jutuga, aga see oli kind of cute. khihi. Ühel hetkel hüüdis Elvis mulle akna juurest, et mu fanclub on all õues ja tahab minuga rääkida. Mitte ei saanud aru, millest ta räägib, kuid siis nägin all Jüri poisse, keda enne korra olin trehvanud. Mõtlesin, et hakkan nendega juttu vestma, kuid peale esimest paari lauset tulid mingid pässid, kes pidasid mind suht fresh meat'ks ning ma olin kiirelt aknalt kadunud, sest see oli jälk. Veel veidi lobinat ning ma jätsin poisid rahule ning läksin tuttu või noh üritasin.
Kuskil kella kuue paiku tulid, aga Erki, Risto, Kaarel ja Peep meile Valgeid roose laulma. Olgem ausad, see on strangest wake up call, mille ma eales saanud olen. :D Aga siis emps karjus nende peale natuke ja me magasime veidi veel. : D
Laupäev algas raskete silmalaugudega ning jalutuskäiguga ametikooli staadionile, kus oli meie esimene korraldajatepoolne toidukord. Vinkud moosiga + puder! Jei. Milline exquisit rops.
Sellele järgnes järjekordne mõnus passing ja isegi veidi normaalset ilma. Terve selle päeva jooksul jalutasime peaväljaku ja harjutusstaadioni vahet ning see on vist mu elu pikim päev. Ma olin mingil hetkel juba üsna kindel, et see ei saagi kunagi otsa. Proovid käisid küll mingi paari-kolme tunni kaupa, aga tundus nagu oleksid vähemalt 7tunnised, aga ega seetõttu mul igav küll ei hakanud. Kõige mõnusam oli istuda tribüünil laulupeo teki sees ja lüristada sooja seljankat ning vaadata kuidas mitusada ilusat ja toredat poissi tantsu keerutasid. Õnnis tunne! (:
Kuskil hiljem. Nii poole kümne paiku vist, jõudsime tagasi Vene Gümnaasiumisse. Veidi nolifisn, kuid siis leidsin ennast taaskord poiste toast lobisemast. Peagi sain kutse linna peale pralletama minna ja miks ka mitte. Eelmisel õhtul olin niigi hea võimaluse käest lasknud, kuigi mul oli lõbus ikkagi. :D Enne minekut käis Migga meile kõrisaagimis häält tegemas ning siis käskisid poisid, või noh Risto, mul ennast ilusaks teha ning tulla. Maja ees sain kokku oma kümne peokaaslasega. Jarmo aka Kreutzwald, Nirginägu nr1, Siim, Marko aka Taun, Rasmus, Ants, Pipi, Nirginägu nr2, Elvis ja Peep.
Ahjaa.. ma siis räägin siinkohal ära oma nende kolme päeva "elu esimesed".
*Esimest korda elus nägi minu käekoti sisu ja mina nii mitut telefoni korraga. :D
*Esimest korda elus käisin ma hängimas 10 poisiga. Tavaliselt eeldab see, et mitu tüdrukut on veel, aga not this time.
*Esimest korda elus tantsisin ma kolme poisiga korraga. :D (YMCA oli üks lugudest (H))
*Esimest korda elus tantsisin ma sellises koguses umpa-umpat.
*Esimest korda elus maitsesin ma Jägermeistrit energiajoogiga.
*Esimest korda elus märkasin ma mõnes inimeses niiiii ägedaid jooni.
*Esimest korda elus olin ma ühes ruumis mitmesaja poolpalja poisiga. (Näe, Risto! Ma mainisin ära, et ma olin hästi paljude paljaste poistega ühes toas (H))
*Esimest korda elus nägin ma sellises koguses wannabe-balletitantsijaid. :D
*Esimest korda elus istusin ma 8 poisiga koos autos ja tegime laulupidu ja muud pidu. :D
ja neid mingeid asju oli kindlasti veel. :D
Igatahes asusime me peagi teele, sest õues oli pääääris külm. Kõigepealt käisime spermatiigi juures ning siis läksime art cafe juurde, kus saime kokku Jaanise, Impsi ja Miggaga, aga seda polnud kauaks. Seisime natuke aega seal ja lobisesime niisama ja mõtlesime, mida teha. Siis keegi noris mind jälle ja ma tegin jälle oma teesklussolvumist ja ütlesin, et "ega ma võin ära ka minna" ja hakkasin ära kõndima, kui järsku haarasid minust kaks kätt, mis mind tagasi tirisid. :D Risto arvas, et ma peaksin õnnelik olema, et vähemalt kaks poissi minu kohalolekut soovisid. :D
Veidi aja pärast otsustasime simmanile minna, aga tee peal tuli mitu korda ette, et peale usinat kõndimist jäid kõik järsku seisma ja siis me jälle seisime tükk aega mingi koha peal kuni kellelgi jälle meenus, et me pidime simmanile minema. :D Mõne aja pärast jõudsimegi kohale. Suht naljakas oli. Veidi peale kohalejõudmist palus Kaarel mind tantsule ja tegime väikse umpa-umpa. :D Seejärel otsisime mingi laua, mille juures istet võtta ning nzmo olla. Siis palus Rasmus mind tantsule ning me tantsisime ka parajas koguses umpa-umpat enne kui laua juurde tagasi pöördusime, sest vahepeal lasti jube imelikku muusikat. :D Kui ma olin veidi hinge tõmmanud tegi Mehis kavalt nägu ja kutsus mind tantsule ja Elvise ja Peebu ka. :D Ütleme nii, et omamoodi kogemus. Nühkekad n' stuff. :D:D:D Peale YMCA-d läksime taas laua juurde, kus Ras mulle igasuguseid väga tähelepanelikke jutte rääkis. :D Siis ta üritas Erkile turvameest tantsupaariliseks paluda, aga see ei võtnud vedu. :D Igatahes tegin Kaarli ja Rasmusega veel mõned tantsutiirud; vaatasin, kuidas poisid rühmatantsu tegid ja kuulasin igasuguseid kentsakaid lugusid. Ja ühel hetkel otsustas kambaliider Rasmus, et nüüd võiks ära minna ning kõik tõusid sõnakuulelikult püsti ning asusid teele. :D
Tee peal võtsid noormehed viisijupi üles ning sai lauldud "Rohelisi niite" ja lugusid "Viimse reliikvia" soundtrackilt jnejne.
Koolimaja juures kohtasime Kristjanit ja teisi. Ma ei suuda vist kokku ka lugeda kui mitu kord Kristjan mulle nende kolme päeva jooksul tsau ütles. :D Tegelikult oli äge näha igasguseid tuttavaid mitte-kosekaid nägusid seal. Evertiga hakkasin ka rääkima nt, aga siis tulid meie poisid ja summutasid kõik Everti jutu ja nõudsid kogu mu tähelepanu, nii et jutt jäigi katki. Hiljem ma teda vist enam ei näinud.
Okei, igatahes jäi Risto jürikatega rääkima, Mehis läks tuppa ja järgi jäänud 8 poissi ja mina mahutasime ennast Kaarli autosse, panime simmani lood mängima ja laulsime ning lobisesime. Kuskil veidi poolt nelja kobisime tuppa ära, aga ega see terve päeva vaevanud uni oli selleks hetkeks täielikult kadunud. Istusin poiste klassi ukse taha maha ning seejärel tulid Kaarel ja Rasmus juttu lobisema. Ühel hetkel tuli Risto, kes käskis meil kõigil tuppa minna ja seda me tegimegi. Aga neil oli seal juba suht tuduaeg. Rääkisin veel 1-2 juttu ja lippasin oma tuppa.
Pühapäeva hommikul ärkasin tahtmisega hirmsalt oma telefonilt kella vaadata, sest mul oli sissemagamise tunne, aga no telefoni polnud kuskil. Siis tuli meelde, et ajaa, mul telefon ju jope taskus. Siis hakkasin jopet otsima ja suprise-suprise. Jopet polnud. :D Siis mul meenus, et ma olin oma äratusega telefoni koos jopega poiste tuppa unustanud. Haha. Kaarel sai varajase äratuse osaliseks. Ja teised ka, aga Kaarlile mõjus see kõige rängemalt. :D Igatahes sättisime kõik ennast peagi minekuvalmis. Oli etenduste päev. Otsisime endale võimlas pesapaiga ning siis me empsiga läksime võtsime enda kohad peatribüüni viimases reas sisse. Good view. Peep oli usin. Ta jõudis kohustusliku tantsu vahele veel breikida ka. :D
Peale etendust läksin pesapaika. Seal lobisesin veidi Jannoga ning varsti oli aeg tseremooniale minna. Kuna kõik olid juba läinud või ei tulnud üldse, siis pidime Miggaga kahekesi teele asuma. Kõndisime läbi laada, nägime poni, notsusid ja muid loomi ning lõpuks kauaoodatud Tarvase kuju. Mäel saime veel Jaanise ja Rasmusega kokku ning siis võtsime kauniste baleriinide kõrval koha sisse. Ütleme nii et Rasmus talus seda tseremooniat kõige vähem ning lahkus varakult. Me Jaanisega pidasime veidi kauem vastu, aga kui see naine lubas veel tuumapikale palvele meie poolt vastata, siis hakkas asi kahtlaseks muutuma ning seadsime peagi sammud minekule ning Miki tuli meiega. Plaanisime minna koolimajja uinakule. Ja nii tegimegi. Koolimajas laotasin enda teki maha ja viskasin pikali. Teised magajad, Rasmus ja Miki ja teised võtsid oma vihmakeebi ja Jaanis võttis ülejäänud ruumi minu tekist ning lebo it was! Peagi hakkasid poisid ennast järgmiseks esinemiseks valmis sättima ning siis nad jooksid edasi tagasi, oodates pesapaiga juures enda järgmist etteastet ning vahetades miljon korda riideid ajades tuumalolli, kuid naljakat juttu ja olles väga nemad. Järsku olid paljud millegi pärast unustanud, kuidas pluusi paelu kinni seotakse ning nööpe kinni pannakse ning siis ma pidin neid assisteerima seal ikka ja jälle. :D:D Kahe etenduse vahel tuli taas lebopaus. Väike uni ja palju juttu ja mõnus oleng! Ja siis tuli teine etendus, taaskord palju paljaid poisse ja kvaliteethuumorit. :D Teise etenduse ajal ma käisin poiste tantse ikka vaatamas ka and they did really well!
Peale seda läksime kooli tagasi, tõmbasin kotiluku kinni, saatsin poisid teele ning siis läksime Robi, Siimu ning empsiga Tõnno autosse, sõitsime AQVA spa eest läbi, vahetasime autojuhti ja sõitsime koju. Oi, kuidas mul enamiku teest nokkis! Nii raske oli. :D Ma tegelikult ei tahtnud magada. :D Aga kojutuleku juures oli üks hea asi. Üks väga hea asi - oma voodi! <3
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et mul pole väääga ammu nii pikka aega järjest nõnda lõbus olnud. :D Ja ma sain väga palju huvitavaid asju teada, millest ma teile ei räägi! :)
Okei, tsau! Näeb millalgi siis! (minu klassikaline head-aega-ütlemine)
wow see võis alles mõnus tähelepanu olla:)
VastaKustutaparajas koguses tähelepanu on alati mõnus. (:
VastaKustuta