Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

ma istun oma pehmetes tudukates, saarasoeng peas suure ja koheva teki sees ning teostan tuumanolifimist ja Mer küsib minult :O:O:O-näol, et kas ma täna peole ei lähegi?? :'D hihiii. (:

Susanna istub kahe loengu vahel audikas ning Mer on kodus. susanna! said (13:27): valva läbi neti mu arvutit, kuni ma vetsus käin (: tähe méri says (13:28): olks OU, AHV, ÄRA ÜLDSE VAATA SIIA POOLE! KUULSID VÕI! susanna! says (13:28): :D:D:D tähe méri says (13:29): C'MOOOOON SA JÄLLE PIILUSID TEGELE OMA ASJADEGA susanna! says (13:29): nii nunnu tähe méri says (13:29): SUL ENDAL POLE EKRAANI??? SINA MINE VETSU MA TEGELEN NENDEGA :D She really is a keeper! :'D Ja Erki ütleb niisama, et ta ühe kõrvaga kuulab ja teise silmaga teeb teisi asju. :'D ohjah.. inimesed räägivad msnis viimasel ajal nii köitvaid lugusid, et ei teagi kohe, mida kõike siia ära peistida.. :D mõne inimese vestlused peaks ma siia vist tervete chat logidena tõstma. :'D

Just jõudis kätte see hetk, mida ma olen oodanud hetkest, mil ma täna hommikul silmad avasin. Minu voodi, minu padi, minu tekk, minu uni, minu muusika. Täiesti mina ja maailm. *süda* ja poetandaspaceman saab järjest kodusemaks..

supergirl-merilin says (10:27): näed sina saad aru Tegelikult ma alati ei saa, aga mõnikord on ka helgemad hetked. Jah, me peame Muriliniga juba hommikul vara diipe vestlusi. susanna! says (10:25): tead mis ma tahaks praegu koju nutma minna. lihtsalt niisama Vat selliseid. Istun loengus, nostalgitsen ja tahan hirmsasti koju minna, teki sisse kaevuda ja tükiks ajaks sinna jääda.

Nii imelik, et ma olen väliselt suhteliselt shiny-happy person, aga tegelikult olen ma mingi jube muretseja. Kõige(i) pärast muretsen. Kogu aeg. Hästi salaja. Hoian vaikimisi pöidlaid kõigile ja sisendan telepaatiliselt positiivset suhtumist. Ei tea kas sellest kunagi kasu on olnud, aga.. see on minu moodus toime tulla. Muretsemine tavaliselt tekitab minus alati küllaltki häirivad igatsuspuhanguid ja nostalgitsemishetki. Back to track: homme on 10tunnine koolipäev ja ma saan hakkama ilma ülelaskmata. Ja, ja, ja! (:

Johnny's always running around, trying to find certainty. He needs all the world to confirm, that he aint lonely Mary counts walls, knows he tires easily Johnny thinks the world would be right, if it would buy, truth from him. Mary says he changes his mind, more than a woman. But she made her bed, even when the chance was slim. Johnny says he's willing to learn, when he decides, he's a fool. Johnny say's he'll live any where, when he earns time to. Mary combs her hair, says she should be use to it. Mary always hedges her bets, she never knows, what to think. She says that he still acts, like he's being discovered. Scared that he'll get caught, without a second thought Johnny feels he's wasting his breath, trying to talk, sense to her Mary says he's lacking a real, sense of proportion So she combs her hair, knows he tires easily Wow. Ma pole ammu kohanud nii .. ma ei leian õigeid sõnu.. hästi kirjutatud laulu sõnu. <3

S: "Keda me kunagi pakspeaks norisime?" M: "Sind!" S: lakkamatu naer M: "Mhh, sinul oli see kõige suurem pea ju." aina paremaks läks. :D:D:D

Täna on lihtsalt kõige igavam koolipäev üldse. Välja arvatud tõsiasi, et loengute vahel sai natuke naltsi ka. Marianna, meie naljahammas. :D Tegelikult ma tahtsin igasuguseid asju veel kirjutada, aga mul on nii igav ja ma lähen kohe hulluks ja seega ma vist lähen hoopis koju. lobisemiseni.

Ja kui ma nüüd päris hoolikalt järele mõtlen, siis keegi ei olegi mind varem kõnetanud sõnapaariga "noh magustoit".

Madi Don't Leave 'i esimene bassilöök käib siiani kuidagi eriti järsult südamest läbi. Nii palju vanu ja imelikke aegu tuleb meelde. See lugu tekitab kõige imelikemaid emotsioone üldse.

Kas teie teadsite, et sõna smoothie eestikeelne vaste on "mahedik"? Ohjah, ma armastan ÕSi. Naeran siin taaskord hulluks ennast. (: Ja õnnitlegem minu mitte nii sisutihedat blogi tema 700nda postituse puhul. Hip-hip-hurraa!

Kertu. says (13:38): midagi sinu mõtlemisviisidele, mida sa juba kasutad Pakkuge iseendale head seltskonda, tegutsege ja olge õnnelik. Nautige elu iga minutit, teie jaoks on 24 suurepärast tundi päevas. Mitte kellelgi pole neid rohkem, ei kuningal ega miljonäril. Aeg on liiga kallis, et seda asjatult raisata. nii ägä, et keegi midagi sellist minu juures täheldanud on. ^^

hei. kiire ülevaade minu pikast nädalavahetusest. neljapäeva õhtul tulin koju ja hetkeks pidasin Erkiga plaani, aga siis me mõtlesime, et ikka ei viitsi ja mul oli cozy kodune õhtu instead. reedest ma juba rääkisin, aga ainult õhtust. reede hommikul istusin ma marsa peale ja sõitsin pealinna, kus mind ootas ees Kertu Something-Something, kellega me Solarise kinno läksime. Ometigi oli Step Up 3 3Ds ju kinodes!!!11 Me jõudsime järeldusele, et üldine kinopublik on jube rafineeritud ja vaoshoitud. Meie ikka plaksutasime ja naersime ja elasime kaasa, aga ülejäänud publik naeris ainult ühe nalja peale.. wierdos *-) Peale ühte meeldivat kinoelamust sõitsingi juba koju tagasi eeldusel, et me lähme Erki külla, aga no.. nii palju siis sellest. Laupäeva päeval ma harisin ennast salajastel viisidel, millest ainult Kertu ja Age teavad.. Teadsin, et õhtul on Andrese juures pool party. Pidime Erkiga Karlasse minema, aga kui me siis neljakesi seal Ventos istudes värava juurde sõitsime, avastasim...

Igakord koju tulles on mingi selline ootusärevus, et miski on jälle võõras ja teistmoodi. Või siis ma avastan, et mu lapsepõlvepood on maatasa tehtud või kui ma pean lintide alt läbi pugema, et koju jõuda. Aga siis ikka ja alati on kuskil näiteks Erki, kes helistab ja minuga koos plaane peab ning jätab tunde nagu ma poleks vahepeal kodust kaugel olnudki. (: Missest, et tänased plaanid luhta läksid, aga vähemalt mõte oli hea. Nüüd geekisin A Walk To Rememberit juba ma-ei-kujuta-ette-ka-mitmendat-korda ja nüüd veidi korrastan oma filmimaterjali ja siis vist lähen tuttu ära. Ma tean küll, et on reede õhtu, aga.. mis seal's ikla. Naudin siis oma tuba ja oma luba hoopis. (: Kose kodus on hea olla, sest siin on see tunne, et midagi ei pea tegema ja saab puhata ja üksi olla. See on selline tunne nagu suvi kestaks ikka veel, missest, et õues on kottpime. See on hea vaheldus mu Tartu kodule, kus ma peaaegu, et seltskondlik olen ja 24/7 naeru kihistan (jah, ma arvan, et ma naeran u...

kui niisama kodus istuda ja muhe olla ja toffifeed nosida ja muusikat korrastada, siis Everlast on lihtsalt nii kõige parem asi, mida kuulata. (: viimase aja lemmikute seas, indeed! Nii tore on mõnikord vanad lemmikud taasavastada. : )

Järjekordne Guy Ritchie šedööver. Humangous mindfu*k. :D Vahepeal tundus kõik nii lihtne ja loogiline, aga siis tuli mingi tuumatasand ja ma ei saanud jälle millestki aru ja siis oli jälle kõik normaalne ja siis oli jälle mindfuck. :D Aga lõppkokkuvõttes, nii paljust kui ma aru sain, oli ägä! Mulle läks see mängude ja male teema jubehästi peale. Taaskordne quotestorm! Jake Green: There is something about yourself that you don't know. Something that you will deny even exists, until it's too late to do anything about it. It's the only reason you get up in the morning. The only reason you suffer the shitty puss, the blood, the sweat and the tears. This is because you want people to know how good, attractive, generous, funny, wild and clever you really are. Fear or revere me, but please, think I'm special. We share an addiction. We're approval junkies. We're all in it for the slap on the back and the gold watch. The hip-hip-hoo-fuckin' rah. Look at the clev...

Hei! Kogu aeg kiputakse minult küsima, et "Noh, kuidas see Tartu elu siis on?" Mis ma oskan öelda? See on see elu, mida te alati arvate, et ükskord teiega juhtub. Teate küll, kuidas mõeldakse, et "Jaa, kunagi ma teen seda. Ja umbes aasta pärast hakkan ma kindlasti seda tegema. Kunagi hakkan ma neid riideid kandma. Raudselt." ja tegelikult kunagi ei teha seda. Kui mina kunagi mõtlesin, et ühel heal päeval ma hangin endale elu, siis nüüd ma tegingi seda. Eile just istusin siin oma inimestega ja tundsin, et see on see elu, mida ma alati oodanud olen. Välja arvatud see, et ma ikka veel ei fäänsi väga seda, et ma 24/7 linnas pean olema. Aga noh, eks ma vast harjun sellega ka ükspäev ära. I always do. Eelmisel nädalal oli skandinavistidel tutvumispidu ja neljapäeval käisid meil külalised. Lihtsalt niisama. Selline pool soolaleivakas. Enamik olid kosekad, kuid hulka eksis ära ka Narva ainuke eestlane ja üks põline tartlane. Tore oli, jaa! Seejärel tuli mu õde nädalavah...

"Aga selle jaoks peame me välja selgitama, kes on kõige nõrgem." "Füüsiliselt või vaimselt?" Peep: "Kui vaimselt, siis mina ei mängi." See oli nii armas. :'

Üks keeltemaja sagedasti külastav noormees made my day täna. Ma olen teda päris mitu korda seal näinud ja täna ta lihtsalt tegi väike žestiga tuju nii heaks. (: Maailmas on veel häid inimesi.

Tänane õhtu:

Oma järjekordset ääretut tumblr-surfi teostades, leidsin ma ühe quote'i ja mind tabas sügavat rahulolu tekitav äratundmisrõõm. You should never give yourself a chance to fall apart because, when you do, it becomes a tendency, and it happens over and over agian. You must practise staying strong instead.   Ma nii usun sellesse, et kui sa lased ennast korra käest, siis juhtub seda jälle ja jälle ja see tahtejõud kaob ära. Paar suve tagasi leidsin endas selle tahtejõu and I'm planning to keep it.

Hei. Ma mõtlesin, et eks ma ükskord pean ikka Tartu elust ka teile rääkima. Tartuga iseenesest hakkan nüüd juba harjuma, kuigi päriselt võõras pole see linn mulle kunagi olnud. Aga nüüd juba jagan vaikselt, kus mis on ja kuidas kuhugi saada. Varsti on juba isegi tunne, et võtaks kätte ja läheks vanalinna jalutama. Mitte konkreetsele peole, vaid lihtsalt linnaõhkkonda nautima. Kuigi... as we all know, siis mulle vägaväga ei meeldi linnas elada, aga eks me saa hakkama. Linnaelu kiirus ja kunstitudengite seinaquote'd on pannud mind veidike endale keskenduma. I'm becoming a bigger person, kuigi.. as usual ei saa keegi sellest aru, aga eks inimesed ole vist alati enda jaoks arenenud. Ja nii mõnedki tänavad on tekitanud minus vastupandamatu armastuse stagnaaegse arhitektuuri vastu. Nii mõnedki laudadest kokku klopsitud majad annavad mingi positiivse energialaengu. Väga bra! Kool on nagu ta on. Suht keska välja arvatud, et "tunnid" toimuvad mitmesaja õpilasega. Koduste töö...

5118.) I’m so glad you’re my friend. You might not even know that I’m sad, but at the end of the day, you make me laugh with something silly and I forget about things for a while. Thank you.

But, if I tell you who I am, you may not like who I am And it is all I have.

Kuidas see on võimalik, et alati, kui ma püüan midagi siirast öelda, siis inimesed tõlgendavad mu sõnu valesti? Müstika.