Me istusime sagedasti üheskoos,
    kui noored olime, jumalatehämaras.
    Me tulime vihmavoogudes.
    Me läksime tuulehoogudes,
    säravas udus täis päikesesüsteemisid -
    me otsijad, trotsijad katusekambritest,
    kui olime noored.
    Meil oli siis tuld küllalt, tuult küllalt
    meil, katusekambritest tulijatel,
    meil, elu urangutesse minejatel:
    aateid, vaateid, ihasid, vihasid,
    käärimisi, vaidlemisi, nägemisi, tegemisi
    nende ärevate päevade sumeduses,
    õhtute kumeduses -
    ja suurtest sõnadest, suurtest sõnadest
    ei olnud iial puudust.

-Gustav Suits


Sest eesti kirjanduse ajaloo õppimine on oodatust palju huvitavam.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji