Nuttes oma tänast nuttu

Tahtsin teile kõigile muusikalistele veel viimast korda ja suunatult öelda "Ma armastan Teid!".
Pean tunnistama, et ilma teieta ei oleks mu suvi olnud see, mis ta oli ja mis ka veel tulemas on. Pean tõdema, et ma pole, ilma liialdusteta, kohanud eales nii head ja üheshingavat seltskonda. Üha rohkem jääb mulle tunne, et asi ei olnudki nii palju selles, et mida me tegime vaid asi oli selles, et kuidas ja kellega me seda tegime.
Jaa, jaa, jaa. Me saime hakkama!
Nagu metsaemagi on öelnud, siis siiani kummitavad laulud meie igapäevategemisi ja siiani meenuvad vabadel hetkedel need paremad palad ja ma usun, et iga üks teist poetab oma tavapärasesse juttu rea või kaks meie repliikidest. Isegi kaks Tartu poissi eksisid meie seltskonda ära ja nad mõlemad on tunnistanud, et oli tore ja loomulikult sai kiidetud ka seltskonda.
Samuti Lennart, kes tuli, nägi ja võitis. Tegi meiega imelist tööd ja sundis meid põgenema vikatite ja katuste eest. Motiveeris meid näkke alati valmis olema.
Ja siis loomulikult perekond Pihlad, kellel igal ühel on oma osa kõige toimimises. Emme Merike muretses kõik, mis me talle ette söötsime. "Meil oleks kalavõrku vaja ja siis maskeerimisvõrku ja kääre ja nööri ja sõjaväelaste riideid." No mida iganes. Ja ta ei vedanud meid korrakski alt. Siis Nele, kes rabas mitmel rindel. Igasuguse tööotsa võttis ta omaks ja lõi käed külge, kus neid puudu oli. Õmbles, tantsis, jagas väikestele õpetussõnu ja rassis hinnapakkumiste ja nänniga.
Ja loomulikult Mehis. Tohutu positiivse energia allikas. Ta on see, kes sisendas alati meisse kõigisse, et kõik hakkab toimima. Kõik tuleb suurepärane.
Mina isiklikult pean kindlasti eraldi välja tooma Kai, kes oli minule isiklikult see vanemlik tugi, mida vahepeal vaja oli. Mitte kellegi teisega ei tundnud ma end laval nii hästi kui temaga. Mitte keegi teine ei oleks osanud sellist emalikku rolli paremini välja mängida, kui tema, kes ta meie kõikidega nõnda hästi käitus. Ta oli tore põdeja, aga alati sai ta kõigega hakkama. Lava taga lobises meiega kaasa ja jagas meie muresid ja naeris ühes meie naljadega. Ja lõpulaulu ajal ei oleks ma tahtnud mitte kellegi teisega koos aldi noote püüda kui ainult temaga. (:
Ega ma ei jõua ju iga nime eraldi siin kiitma hakata, aga ma korda läksite mulle kõik. Iga üks omal viisil.
Tahaks veel hästi mitu mitu mitu ilusat sõna siia kirjutada, aga lihtsalt ei oska. Liiga palju head, mida sõnadesse panna.
Loodan teie kõigiga peagi kohtuda. Almanahhi esitlusel näiteks.

Olgu, ma siis hakkan parem nobedasti tööle!



Minu armastus on Teiega. <3 (:

Kommentaarid

  1. Mul on niii meeletult kahju, et ma sellest üritusest ilma jäin :( aga loodetavasti ei jäänud see viimaseks!

    VastaKustuta
  2. Ma loodan ka, et see ei jäänud viimaseks. (:

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji