Good morning, Sunshine.
Ma olen nõnda palju nolifima hakanud viimase kahe päeva jooksul, et mul pole enam ühelgi neti leheküljel midagi teha. :D Seega ma mõtlesin, et tuleks ja kirjutaks blogi.
Tuleb tunnistada, et ega ma midagi mainimisväärset eile ära ei teinud, aga ometigi.
Hommikut alustasin hea tujuga ning seejärel suundusin virtuaalmaailma. Tegine endale orkutisse kaks maailmavahvat kausta muusikalipiltidega ning endalegi üllatuseks sain kaks korda nende eest kiitagi. Seda ma ei oleks kohe tõesti osanud oodata, sest minu jaoks tunduvad need kaks kausta nagu kõikide teiste pildikompilatsioonid orkuti sügavustes. Kuid ometigi tegid säänsed komplimendid tuju toredaks. Üleüldsegi olen täheldanud, et viimase kahe päeva jooksul on mulle naljakalt mitu ilusat sõna öeldud. Nii tore. ^^
Päeva jätkasin orkutit refreshides ja kommentaaridele vastates. Issand, mulle meeldib neile vastata. On see väga tõsine nolifija esimene tunnusmärk? :$ Ahh, keda huvitab. Peaasi, et mul lõbus on.
Seejärel kirjutasin ma eile ühte teise blogisse ka. www.ukssammsinnapoole.wordpress.com Ma oleksin seda aadressi vist juba varem pidanud enda blogis reklaamima, aga olgem ausad, peale seda muusikali tuleb kõikidel igasuguseid "olekseid". Minu oma on veel väiksemat sorti.
Rasmuse pärast tahtsin kirjutada. Tahtsin ka teile öelda, mis ma asjast arvan. Sealt sain jälle paar kiidusõna.
Õhtul hiljem teatas Nele, et ma olen õhtul oodatud Pihlade residentsi pisikesele alamanahhi-arutelule. Peale aja kokkuleppimist lippasin kiirelt poodi ja hakkasin muffinimaterjali otsima, sest ma olen juba liialt kaua neile lubanud muffineid teha. Te ei kujuta ette, mis ma poest leidsin. ŠOKOLAADIMUFFINIPULBRIT. See on Kose poodides tõsine haruldus. Muretsesin endale seda kohe kolm pakki. Seejäre poetasin enda ostukorvi veel purgitäie kirsse ja paberist muffini aluseid. Lippasin koju tagasi ja küp-küp-küpsetasin. Kui muffinid valmis said oligi aeg minna.
Kui olin läbi vihma nende ukseni jõudnud, lasin tuttavate uksekella. Nele tuli suure naeratusega mulle vastu ja ütles "EIIII. Susssss, Sa ei toonud just praegu muffineid!!" (no umbes midagi sellist, ma täpseid sõnu ei mäleta) "Mehiiis! Suss tõi muffineid!"
See kõik oli nii lovely-lovely. Hetke pärast koputas Heli uksele ning mainis mulle esimese asjana, et kohe varsti on vaja Slovakkiasse hakata minema. Loomulikult olen ma käpp. 31. aug - 6. sept on meie koor ära. Võtke siis koolis meile ka mõnusad istekohad. ^^ Seejärel pakuti mulle mahla ning me võtsime elutoas istet. Kõigepealt arutasime valla lehte mineva artikli asju ning seejärel rääkisime almanahhist. Mida rohkem me rääkisime seda rohkem mulle tundus, et ma ei peagi väääga palju asju sinna tegema. Ma pean kirjutama üldised jutud ära ning tagasiside muretsema. Seda suurema rõõmuga ma eile koju jõudes tegutsema hakkasin. Saatsin nii mitmele inimesele kui võimalik tagasisidelehed laiali ning endalegi üllatuseks saadeti mulle samal õhtul veel kaks tükki vastu. Nii tore on lugeda, kui väga kõigile see üritus meeldis. ^^ Teate küll, et mulle meeldis ju ka. (:
Kui kellaseier kuhugi poole ühe peale hakkas vajuma, lõin arvutil kaane kinni ja pugesin teki alla, et suikuda meemagusasse unne. ^^ Uni oli tõesti magus, sest ma polnud juba ammu saanud magada enda valitud kellaaajani. Tänane päev oli selleks vägagi sobiv.
Tänane päev algas mul taas hea tujuga ning siin ma nüüd olen. Issand, mulle endale hakkas just imelikuna tunduma, et ma esimese asjana varajasel hommikutunnil blogima tulin. Haha.
Aga olgu, ma usun, et me kohtume mu blogis veel. (:
Siiruviirulisi päikesekilde!
Tuleb tunnistada, et ega ma midagi mainimisväärset eile ära ei teinud, aga ometigi.
Hommikut alustasin hea tujuga ning seejärel suundusin virtuaalmaailma. Tegine endale orkutisse kaks maailmavahvat kausta muusikalipiltidega ning endalegi üllatuseks sain kaks korda nende eest kiitagi. Seda ma ei oleks kohe tõesti osanud oodata, sest minu jaoks tunduvad need kaks kausta nagu kõikide teiste pildikompilatsioonid orkuti sügavustes. Kuid ometigi tegid säänsed komplimendid tuju toredaks. Üleüldsegi olen täheldanud, et viimase kahe päeva jooksul on mulle naljakalt mitu ilusat sõna öeldud. Nii tore. ^^
Päeva jätkasin orkutit refreshides ja kommentaaridele vastates. Issand, mulle meeldib neile vastata. On see väga tõsine nolifija esimene tunnusmärk? :$ Ahh, keda huvitab. Peaasi, et mul lõbus on.
Seejärel kirjutasin ma eile ühte teise blogisse ka. www.ukssammsinnapoole.wordpress.com Ma oleksin seda aadressi vist juba varem pidanud enda blogis reklaamima, aga olgem ausad, peale seda muusikali tuleb kõikidel igasuguseid "olekseid". Minu oma on veel väiksemat sorti.
Rasmuse pärast tahtsin kirjutada. Tahtsin ka teile öelda, mis ma asjast arvan. Sealt sain jälle paar kiidusõna.
Õhtul hiljem teatas Nele, et ma olen õhtul oodatud Pihlade residentsi pisikesele alamanahhi-arutelule. Peale aja kokkuleppimist lippasin kiirelt poodi ja hakkasin muffinimaterjali otsima, sest ma olen juba liialt kaua neile lubanud muffineid teha. Te ei kujuta ette, mis ma poest leidsin. ŠOKOLAADIMUFFINIPULBRIT. See on Kose poodides tõsine haruldus. Muretsesin endale seda kohe kolm pakki. Seejäre poetasin enda ostukorvi veel purgitäie kirsse ja paberist muffini aluseid. Lippasin koju tagasi ja küp-küp-küpsetasin. Kui muffinid valmis said oligi aeg minna.
Kui olin läbi vihma nende ukseni jõudnud, lasin tuttavate uksekella. Nele tuli suure naeratusega mulle vastu ja ütles "EIIII. Susssss, Sa ei toonud just praegu muffineid!!" (no umbes midagi sellist, ma täpseid sõnu ei mäleta) "Mehiiis! Suss tõi muffineid!"
See kõik oli nii lovely-lovely. Hetke pärast koputas Heli uksele ning mainis mulle esimese asjana, et kohe varsti on vaja Slovakkiasse hakata minema. Loomulikult olen ma käpp. 31. aug - 6. sept on meie koor ära. Võtke siis koolis meile ka mõnusad istekohad. ^^ Seejärel pakuti mulle mahla ning me võtsime elutoas istet. Kõigepealt arutasime valla lehte mineva artikli asju ning seejärel rääkisime almanahhist. Mida rohkem me rääkisime seda rohkem mulle tundus, et ma ei peagi väääga palju asju sinna tegema. Ma pean kirjutama üldised jutud ära ning tagasiside muretsema. Seda suurema rõõmuga ma eile koju jõudes tegutsema hakkasin. Saatsin nii mitmele inimesele kui võimalik tagasisidelehed laiali ning endalegi üllatuseks saadeti mulle samal õhtul veel kaks tükki vastu. Nii tore on lugeda, kui väga kõigile see üritus meeldis. ^^ Teate küll, et mulle meeldis ju ka. (:
Kui kellaseier kuhugi poole ühe peale hakkas vajuma, lõin arvutil kaane kinni ja pugesin teki alla, et suikuda meemagusasse unne. ^^ Uni oli tõesti magus, sest ma polnud juba ammu saanud magada enda valitud kellaaajani. Tänane päev oli selleks vägagi sobiv.
Tänane päev algas mul taas hea tujuga ning siin ma nüüd olen. Issand, mulle endale hakkas just imelikuna tunduma, et ma esimese asjana varajasel hommikutunnil blogima tulin. Haha.
Aga olgu, ma usun, et me kohtume mu blogis veel. (:
Siiruviirulisi päikesekilde!
Kommentaarid
Postita kommentaar