27.1.15

See on hässssssti-hässssssti tore, kui sa oled tööl ja sahmid igapäevaselt asjalikult ringi ja istud koosolekutel ja koolitustel ja siis avastad, et su vana hea rahvatantsujuhendaja, kes on sulle tantsimise ABC selgeks õpetanud ja "tants on nähtavaks muutunud armastus"-suhtumise sisse juurutanud, on sulle helistanud selleks, et kontrollida, kas sa ikka ta 75ndale juubelile oled minemas.
Hea on teada, et oled kellelegi mingil hetkel korda läinud. Sest tegelikult on sul endal juba ammu salaja plaanis sinna sünnipäevale kohale ilmuda, isegi kui eraldi kutset poleks saabunud.

Eelmine Leida juubel möödus küll suures pisaratemeres, sest mitte keegi meist neidudest ei suutnud talle ta sünnipäevakaarti ette lugeda. Ainuüksi lugu sellest, kuidas Leits meid pastlapaelu õpetas siduma, läks meile nõnda hinge, et lihtsam oli pisardada, kui kõikide külaliste ees paari rida ette lugeda.
Tahaks selleks korraks ka mingi hea loo meelde tuletada. Kas just pisarakiskuja, aga... Loodame, et mu tavapäraselt kehv mälu ei vea mind seekord alt.     

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar