Meil oli just Katiga üks väga huvitav vestlus. Kui ma rääkisin talle, millega ma viimasel ajal tegelenud olen, siis ta ütles mulle: "oh, hea elu tundub", mille peale ma vastasin ilma kõhkluse hetketagi ja õnnis tunne südames: "ülihea!". Selle peale ta naeris rõõmsalt ja mulle tundus, et ma pean kuidagi siiski selgitama, et see on päriselt ka nii ning lisasin: "päriselt ka! ma väga armastan oma elu" ja edasise vestluse ning arutelu käigus jõudsin ma selgusele, et ma tunnen ennast alati niimoodi pärast rahvatantsuüritusi ja nende ajal. Ma ei tea, mis nendes inimestes on, et nad suudavad mind alati happy-go-lucky'na hoida, kuid ometi õnnestub see neil ilma väga pingutamata.
Mari-Ann kirjutas meie esimesse rahvatantsukroonikasse: "Tants on see, mis meid kokku tõi ja meid koos hoiab." ja tuleb tunnistada, et ma ei oskaks seda ise paremini sõnadesse panna. Sest isegi inimesed, kes enam ei tantsi, kuid mõtetes siiani meie rühmaga on, jäävad minu jaoks alati minu rahvatantsurahvaks.
To infinity and beyond!
Mari-Ann kirjutas meie esimesse rahvatantsukroonikasse: "Tants on see, mis meid kokku tõi ja meid koos hoiab." ja tuleb tunnistada, et ma ei oskaks seda ise paremini sõnadesse panna. Sest isegi inimesed, kes enam ei tantsi, kuid mõtetes siiani meie rühmaga on, jäävad minu jaoks alati minu rahvatantsurahvaks.
To infinity and beyond!
Sa ei kujuta ette, mis tunded mind valdasid, kui teid seal tantsimas nägin.. silmavesi oli küll soolane. Hinges alati teiega!
VastaKustuta