Ma jätsin sel aastal vahele kogu selle "kokkuvõtte möödunud aastast"-postituse. Sest te ju teate isegi. Ja mis siin muud oli kui kooli lõpp ja parimad sõbrad ja uued tööd.
Aga selle asemel võiks ju paari sõnaga rääkida tulevast aastast, mil kõik mu sõbrad muutuvad mulle veel kallimaks, kõik teatrietendused on veel paremad ja kõik raamatud saavad loetud. Ma ei andnud endale seekord mingeid uusaastalubadusi, kuid mu pisikeses peas sättisid ennast sisse mõned tillukesed uusaastasoovid, mis tegelikult pole mitte midagi erilist, vaid pigem tavalised "soovin rohkem teatris käia", "soovin rohkem raamatuid lugeda", "soovin rohkem kirjutada", "soovin oma unistuste töö leida", "soovin rohkem reisida" ja noh.. teate küll mind ja mu soove. Same old, same old.
Arvestades, et ma kostitasin ennast täna ooperiõhtuga (vana arm "Jevgeni Onegin") ja et ma olen täna-eile rohkelt raamatuid lugenud ning et postkasti on tulnud kirju, millele on vaja vastata, siis ma olen oma aastat üsna edukalt alustanud. Unistuste tööd ei ole veel leidnud, kuid olles Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga (no olgu siis Kriimsilm nelja või viie ametiga), siis äkki sillutab mõni neist mulle teed. Ja kui ka ei silluta, siis tore ajaviide ju ikka... ja küll ma ükskord sinna reisile ka jõuan.
Seda kõike, mis uuel aastal teisiti läheb, ei oska ma veel öelda, kuid eks selle jaoks hakkavad siia aasta jooksul uued postitused ilmuma. Sest kuigi mu blogi vaevleb sageli kvaliteedikriisis ja vireleb hingetuna laisa postitaja käes, on ta siiski siin ja ootab uuelt aastalt inspiratsiooni.
Et uus tuleks parem! (ja oma piiritus naiivuses ma usun, et tulebki)
Aga selle asemel võiks ju paari sõnaga rääkida tulevast aastast, mil kõik mu sõbrad muutuvad mulle veel kallimaks, kõik teatrietendused on veel paremad ja kõik raamatud saavad loetud. Ma ei andnud endale seekord mingeid uusaastalubadusi, kuid mu pisikeses peas sättisid ennast sisse mõned tillukesed uusaastasoovid, mis tegelikult pole mitte midagi erilist, vaid pigem tavalised "soovin rohkem teatris käia", "soovin rohkem raamatuid lugeda", "soovin rohkem kirjutada", "soovin oma unistuste töö leida", "soovin rohkem reisida" ja noh.. teate küll mind ja mu soove. Same old, same old.
Arvestades, et ma kostitasin ennast täna ooperiõhtuga (vana arm "Jevgeni Onegin") ja et ma olen täna-eile rohkelt raamatuid lugenud ning et postkasti on tulnud kirju, millele on vaja vastata, siis ma olen oma aastat üsna edukalt alustanud. Unistuste tööd ei ole veel leidnud, kuid olles Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga (no olgu siis Kriimsilm nelja või viie ametiga), siis äkki sillutab mõni neist mulle teed. Ja kui ka ei silluta, siis tore ajaviide ju ikka... ja küll ma ükskord sinna reisile ka jõuan.
Seda kõike, mis uuel aastal teisiti läheb, ei oska ma veel öelda, kuid eks selle jaoks hakkavad siia aasta jooksul uued postitused ilmuma. Sest kuigi mu blogi vaevleb sageli kvaliteedikriisis ja vireleb hingetuna laisa postitaja käes, on ta siiski siin ja ootab uuelt aastalt inspiratsiooni.
Et uus tuleks parem! (ja oma piiritus naiivuses ma usun, et tulebki)
Kommentaarid
Postita kommentaar