Ma ei ole ammu midagi kirjutanud. Järelikult pole midagi öelda olnud. Praegu tahaks jagada kõike triviaalset.
Mida ma vahepeal teinud olen? Uut aastat olen nautinud. Sõpru olen ära saatnud ja teisi tagasi tervitanud. Olen žongleerinud oma Kriimsilma ametitega ja ka neist olen paari ära saatmas ja teisi oma ellu tervitamas. Selle uue aasta jooksul on hingele kõige suurema pai teinud rahvatants, sest mingil imelikul kombel on mul isegi olnud põhjust rahvariided selga tõmmata (enda rõõmuks number väiksemad kui kaks aastat tagasi). Ja see kõikse paisem (omadussõna sõnast "pai") osa on vist olnud see, et mu tantsurühm mind olenemata pooleteistaastasest pausist hüljanud ei ole (aga ega ma ei ole seda väga lihtsaks teinud ka). Pühapäeval lähen trenni rõõmsamalt kui eales varem, kuigi ega ma üheski varasemas trennis ka kurb pole olnud. Kes teab, äkki ühel päeval viib see hea tuju mind veel tantsupeolegi.
Mis siis veel teisiti on.. argielus on minu jaoks üks uus ja tore asi treeningklubiga liitumine. Kauaoodatud kaunikene... Olen terve Tartus elatud aja plaaninud seda teha ja ometigi jõudsin selleni alles nüüd, kolm ja pool aastat hiljem. Aga terve laps on õnnelik laps!
Muidu elan ühes suures norra keele mullis ja loen minuteid oma sünnipäevani, mis ilmselt tuleb esmaklassiline nagu ikka, sest mul on drop-dead-ägedad sõbrad. Avastan ennast viimasel ajal üha tihedamini mõtlemast, et ma tunnen ennast nii hästi. Lumi on maas, keeltekoolis on ülitore ja nädalavahetustel teevad sõbrad rõõmu. Kõik on vahelduseks nii nagu peab.
Mida ma vahepeal teinud olen? Uut aastat olen nautinud. Sõpru olen ära saatnud ja teisi tagasi tervitanud. Olen žongleerinud oma Kriimsilma ametitega ja ka neist olen paari ära saatmas ja teisi oma ellu tervitamas. Selle uue aasta jooksul on hingele kõige suurema pai teinud rahvatants, sest mingil imelikul kombel on mul isegi olnud põhjust rahvariided selga tõmmata (enda rõõmuks number väiksemad kui kaks aastat tagasi). Ja see kõikse paisem (omadussõna sõnast "pai") osa on vist olnud see, et mu tantsurühm mind olenemata pooleteistaastasest pausist hüljanud ei ole (aga ega ma ei ole seda väga lihtsaks teinud ka). Pühapäeval lähen trenni rõõmsamalt kui eales varem, kuigi ega ma üheski varasemas trennis ka kurb pole olnud. Kes teab, äkki ühel päeval viib see hea tuju mind veel tantsupeolegi.
Mis siis veel teisiti on.. argielus on minu jaoks üks uus ja tore asi treeningklubiga liitumine. Kauaoodatud kaunikene... Olen terve Tartus elatud aja plaaninud seda teha ja ometigi jõudsin selleni alles nüüd, kolm ja pool aastat hiljem. Aga terve laps on õnnelik laps!
Muidu elan ühes suures norra keele mullis ja loen minuteid oma sünnipäevani, mis ilmselt tuleb esmaklassiline nagu ikka, sest mul on drop-dead-ägedad sõbrad. Avastan ennast viimasel ajal üha tihedamini mõtlemast, et ma tunnen ennast nii hästi. Lumi on maas, keeltekoolis on ülitore ja nädalavahetustel teevad sõbrad rõõmu. Kõik on vahelduseks nii nagu peab.
Kommentaarid
Postita kommentaar