Come to us, smash the vodka bottle, lie down and read...

Mul on taaskord lisa inimeste seas, kellel alt üles vaadata ja ainult imetleda nende tegevust. Tihtipeale juhtuvad nad teatriinimesed olema ja ega seekordki teisiti pole. Minu sellekordseks ilmetusohvriks on langenud Veiko Tubin. Näitleja ja helilooja. Ja siinkohal tahaksin kiita ka Diana Leesalu väga õnnestunud laulusõnade eest. Olen jälle arrrrrmastust täis. /Aitäh, KH!/ Minu silmad on vaikusse uinunud foorid Minu juusteks on magus ja lämmatav suits Minu käteks on kõnnitee katkised kivid Minu hingeks on tukslev ja veritsev linn Vaata, ma kukun end katki Vaata, ma kukun, kas näed? Vaata, ma kukun teist läbi Kas te tõesti ei kuule mu häält? Vaata, ma kõnnin siin serval Vaata, ma komistan pea Kukun siit tuhandeks killuks Kui keegi mind püüda ei tea Tahan süstida arutut armastust veeni tahan hingata surmavat mürki su suult võiksin lõhkuda kõik oma unenäod pilpaiks võiksin jooksta kui tõbine peni kesk tuult Vaata, ma kukun end katki Vaata, ma kukun, kas näed? Vaata...

ma tahaksin seda hilisõhtust tundidepikkust vestlust ja jalutuskäiku selle ühe uue tuttavaga.

põletasin ennast kahe nädala jooksul juba teist korda ära. mulle ei meeldi põletamised. :( valus on ju. aga muidu on tore. lugesin täna raamatu läbi, pesin kaks masinatäit pesu, trükkisin papsi essee ära, tegin nizza salatit ja õunapirukat ja koristasin. homme jälle! täna laskun ilmselt mõne uue raamatu rüppe ja loodan, et mul kooli ajal ka lugemiseks aega jääb. FYI põlve triikrauaga ära põletada on vähem valus kui kätt ahjus. just mentioning.

Üks meeldiv noorhärra kirjutas kord "Tegelt olen ma vist ainult tahtnud vihmast aru saada. Siis võiks puhata." Just selline tunne on minulgi. Taaskord on ta tabanud naelapea pihta! Aitäh, Rauno. (: Vikerkaarevärvilist neljapäeva meile kõigile!

“ Sometimes I really wanna talk. Sometimes I forget I’m -not- that sweet girl that needs attention. Sometimes I want a hug because the world may be falling apart. And the next morning I wake up and just think about myself as a fool. One day I can smile hard and in the next, cry harder. I can beg someone to be with me and two seconds after I can beg for him to leave me alone. That’s what I do, what I hate the most about me. I hate missing a voice, an arm, a song. I hate missing a call or even the way things were before. But I what I hate the most is to feel. Because when you feel, you just can’t let you, you can’t control, you can’t step back. But sometimes I really wanna talk. Sometimes I really need attention. But I swear I’ll learn to live with this. ” — Combat Boots & Chinese Takeout jah, words well said.

Mitte, et ma seda enne ei oleks teadnud, aga leian ainult faktile kinnitust: kui mõttemaailmas midagi negatiivse poole kisub, siis lähevad täiesti kahtlemata ka kõik teised asjad halvasti. hip-hip-hurraa! kuid siiski vähemalt sedagi, et ma olen Tartus koos oma hästi paljude raamatutega ja telekast tuleb Breakfast at Pluto. (:

Kui normaalne see on, et sulle helistatakse, et küsida, kas väljendi  sumo champion ees käib artikkel või mitte?! :D

When small drops began to fall and darken the world in penny-shaped circles, no one around him scurried for cover. For lonely people, rain is a chance to be touched. Simon Van Booy, The Secret Lives of People in Love ja tuleb välja, et ma olen äärmiselt andekas teesklemaks, et mul on hea tuju.

mõnikord tundub, et nii mitu asja on pahasti, aga tegelikult on ju teada, et ei ole. nii ma siis jonnin kodus, ühes oma ülimaitsva hessi einega. õnneks helistas vahepeal Mammu ja küsis, kas mind unustati koju või oli see mu enda valik. üks inimene üle pika aja, kes küsis telefonis nii õigeid asju. see oli meeldiv kõne.

Ma hakkasin täna "Mannen som elsket Yngve't" lugema. Ma olen alles 13ndal leheküljel ja juba näen sarnasusi minu ja Jarle Klepp'i vahel. "Og spør du meg hvordan jeg har det, så tror jeg at jeg svarer: Bra. Litt rastløs, kanskje, ganske skoletrøtt, i opposisjon, men joda: Bra. Det svarer jeg."