Elu libiseb nii kiirelt läbi sõrmede. Ühel päeval istud oma kahe lemmikpõnniga kohvikus ja naudid aeglast esmaspäeva ning järgmisel mattud töösse, nii et kaotad pooletunnise vestluse jooksul umbes kakskümmend korda teadmise, mis päevaga on tegemist.


Aga tegelikult tahtsin siia enda jaoks kirja panna situatsiooni, mille peale kaks inimest ütlesid, et ma olen "coolest tädi ever" ja "tädiks loodud" (mis muide on mu lemmikroll siin maamuna peal).

Lubasin Stefile oma Londoni reisilt võlukepi tuua. Peamine põhjus selleks on see, et praegu peab ta neid legodest ehitama, kuid Stefist välja paiskuvast võlujõust mõjutatuna kipuvad need paljudeks tükkideks lendama ja on muud moodi ebapraktilised.
Kui ma teda ühel õhtul tuttu panin, tuli tal see jälle meelde ja ta küsis mu käest, et kas need Londoni võlukepid on päris. Et saabki kohe päriselt kõiki ja kõike võluda?!
Hetkeks vajas mu aju pausi, et omg-mis-ma-nüüd-talle-ütlen. Aga üritasin asjale potterilikult läheneda ning pidasin talle lühikese Dumbledore'i stiilis kõne, kuidas magic is within you ja võlukepp on lihtsalt vahend selle väljendamiseks ning tundus, et poiss jäi vastusega nõusse. Ja ma loodan, et tema seda nii ruttu ära ei unusta nagu paljud inimesed üles kasvades teevad..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

Kuidas minust sai mittetöötav inimene?