Ma olen ammu teadnud, et planeerimine tekitab minus elevust. Seda mingit tunnet, et asjad võivad tegelikult päris hästi minna. Et see võimalus eksisteerib kuskil paralleeluniversumis ja minul tuleb see lihtsalt üles leida. Ma olen alati võtnud uue aasta tulekut kui täiesti puhast lehte ja kuigi ma tean, et ma võiksin seda teha igal päeval aastas, meeldib mulle 1. jaanuari kollektiivsus. See, kuidas ühel hetkel otsustavad kõik (okei, mitte kõik, aga väga paljud), et nad tahavad nüüd paremad inimesed olla ja eluga paremini hakkama saada.

Ma küll ei ole meeletu uusaastalubaduste tegija, aga uusaastaunistuste tegija küll. Sel aastal tuli mul kuidagi eriline tuhin uut aastat planeerida ja paremaks inimeseks saada. Kertu teadis seda ja kinkis mulle veel lisaks raamatu "Minu väga hea aasta", mis on minusuguste elevus-planeerijate parim sõber. Käsib sul eesmärke kirja panna ja eelmist aastat meenutada ning kokkuvõtteid ja plaane teha. Ja ega see ei olegi mõeldud, et sa nüüd saavutad kõik 50 eesmärki, mis sa alguses kirja paned (kuigi ka see pole võimatu), aga see ongi minusuguste inimeste jaoks, kes teavad, et kui nad selle raamatu lahti teevad ja loevad, mis nad sinna kirjutanud on, siis eksisteerib maailmas võimalus, et kõik läheb hästi või isegi natukene paremini.

Juba enne selle raamatu saamist olid mul uueks aastaks eesmärgid oma trenniplaanid korda teha, sel aastal 30 raamatut läbi lugeda ning eelarvet pidada ja raha säästa. Tänu selle raamatu lisainnustusele käisin ma jaanuaris oma isikliku rekordarvu kordi trennis, lugesin läbi 4 raamatut ja pidasin väga hoolikalt eelarvet. Ja kuigi ma tean, et on olemas võimalus, et ma kahe nädala pärast olen selle eesmärgipiibli täielikult ära unustanud, käin 2 korda kuus trennis ja avan järgmise raamatu lugemiseks juunikuus, siis sellest pole lugu. Sest mul on vähemalt olnud imetore jaanuarikuu ja kui mul see "Minu väga hea aasta" uuesti meelde peaks tulema, siis saan ju alati jätkata sealt, kust ma soovin või tunnen, et peaks.

Ma tean, et töö ja kooli kõrvalt on palju keerulisem leida aega kõikide oma eesmärkide poole püüdlemiseks, aga eks töö ja kool on eesmärgid iseeneses. Aasta on kestnud ainult ühe kuu ja mul on juba nii tööl kui ka koolis läinud paremini, kui ma loota oleksin osanud. Lisada siia mõned leheküljed lugemist päevast ja mõned trennid nädalas ja juba ongi tegelikult päris hästi.

Eks paistab kaua ma oma eesmärkide seltsis vastu pean, aga so far, so good!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Bi-normal.

2020: The year of Jumanji