Täna on üks nendest vanadest tuttavatest "mina üksi Tartu öös"-olemistest. Vedelen diivanil, muusika mängib, aknast tuleb jahedat sirelihõngu ja mu põlvedel pikutab läbimõeldud sõnadest tulvil sõbrapäevik, mis täna taas tee minuni leidis.
Mul pole ammu seda üksiolemise tunnet olnud, aga täna jõudis see nii mitme asja kombona minu juurde tagasi ja ennist arutatud sentimentalism lõi välja. Aga vähemalt sain just ühe kosutava suveõhtuse jalutuskäigu võrra rikkamaks. Tartu on oma pimedates üksikutes tänavates parim. Hea on teada, et Tartu on alati olemas.
Mohhito tuleb külla.
Üks pilt seeriast varsti näete-teate! Pilt by Kate Make. Eilse kohta nii palju, et käisin raamatukogus, kust sain mitu maitsevhead raamatud, kuid mitte Tšehhovi näidendit ning õhtul käisin tõbist Kertut vaatamas. Täitsa tore oli ja jumala ära kammis ja.. no nagu ikka. Tänane päev on nii kelmikalt tore olnud. Iga hetk on meeldinud. (: Hommik algas üsna varajase ärkamisega, kuid siis ma veel lebosin ja lebosin kuni kella üheteistkümneni. Siis ärkasin, sõin õe valmistatud hommikusööki ja olin Internetis. Mingil ajahetkel isegi tegelesin veidi Tšehhovi novellide analüüsidega ning aitasin kahte suurepärast sõpra nende kirjanditega, mis oli iseenesest veider kokkusattumus. Keegi eriti ei küsi mult sellist abi ja täna kaks korraga. :) Siis olin ma taas Internetis, kus ma oma kalli kihlatuga ühe väga meeldivlõbusa jutuajamise maha pidasin. Tagajärgedeks oli üks hiiglaslik naeratus, mis saatis mind terve ülejäänud päeva. Peale seda siirast vestlust läksin rahvatantsutrenni, mis oli tavapäraselt...
Kommentaarid
Postita kommentaar